Pealegi Eespere maa nõudis väga palju ülestöötamist, sest Pearu oli endale kõige parema maatüki kahmanud. Ma arvan, et kui poleks Pearu endale juba varem head maad kahmanud ja oleks olnud vähekenegi hoolivam oma naabrite suhtes ja aidanud neil vähemalt maad kuivatada, siis oleks Krõõdal vähem tööd olnud ja võib-olla ta oleks isegi veel ellu jäänud ja siis poleks sellele ka järgnenud Mari kannatusi Jussi surma pärast. Veel levis külas ka lastehaigus, mis nagu needusena võttis ka Krõõda ja Jussi lapsed. Sellest jäi väga ränk haav nii Mari kui ka Andrese südamesse, sest mõlemad tundsid endid süüdi Jussi surmas ja arvasid, et tema just selle neile saatiski. Mina arvan, et lastehaiguse ei saatnud mitte Juss vaid see levis neile läbi teistest küladest, sest miks peaks ta tahtma oma enda lapsi ära tappa. Kui lapsed Eespere talus suureks kasvasid tahtsid nad kodust minema minna, sest
poistearmastusele; traaklannad rebisid ta tükkideks ja ta läks varjuna tagasi Hadesesse ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabastada vaid vooruslik elu. Surmajärgsus · Kreeklased ei pannud sellele väga suurt rõhku · Karistused pidid inimest tabama juba eluajal või siis päranduma needusena tema järglastele · Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal, surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu · Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kus allilma sügavustes troonis selle emand Demeteri tütar Persephone · Aja jooksul kujunes ka teist laadi ettekujutusi, mille kohaselt sai siinpoolses elus oma surmajärgset saatust mõjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi
vastaseid paljastada , vim muutus vastumeelseks) 8)kreeklane ja jumal Kuidas suhtles? Jumalad ngid vlja kui inimesed kuid inimestest erinesid nad ve ja surematuse poolest . Jumalad ksutasid loodusjude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid hiskondiliku moraali ja vrtuste eest. 9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused tabama eluajal vi pranduma needusena jrglastele. Saatus prast surma ei sltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu rmutut lppu. Surnute hinged rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused
· Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. · Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. 3. Surmajärgsus a. Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. b. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. c. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: · Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. 4. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal a. Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: · CHAOS aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. Surmajärgsus Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma. Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele. Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis: Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid: CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses. Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
tunnistada, et tulemused ei vastanud ootustele. Kuid see ei andnud alust püütiat süüdistada. Jumalalt ei võinudki oodata lihtsat sõnumit, vaid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks. Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni. Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma. Ka karistused pidid inimest tabama juba eluajal või siis päranduma needusena tema järglastele. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Räägiti ka surnute riiki piiravast allilmajõest, kus paadimees Charon hingi üle viib. Allilma sügavustes troonis selle emand, Persephone.
annaabi.ee 
