hütte, kuna oli alanud jääaeg. Tõenäoliselt tundsid ajujahti. Jahiriistadeks olid puust odad, mille otsad olid teravaks põletatud. Olid esimesed, kes matsid oma kaaslasi magamisasendis. Kaasa pandi toitu ja tööriistu. Teadmata põhjustel surid välja 3000 aastat tagasi. Tänapäeva inimene ei ole neist arenenud. Homo sapiens ehk kromajoon ehk tarkinimene ehk tänapäevainimene Tekkisid 100 000 aastat tagasi. Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse
5 milj. aastat tagasi , hakkasid tööriistu valmistama , olid karvkatteta, tume nahk, aafrika, rändasid euroopasse ja aasiasse kuni indoneesiani · Heidelbergi inimene-700 000 aastat tagasi, euroopa, oskasid küttida suuri loomi · Neandertallane-250 000 aastat tagasi , atlandi ookeanist kesk-aasiani ,oskasid sõnastatud kõne, neil oli ühtekuuluvustunne, surid välja u 30 000 aastat tagasi · Nüüdisinimene ehk Homo sapiens-200 000 aastat tagasi paralleelset neandertallastega , aafrikas , olemuselt tänapäeva inimeste sarnased, kalapüük 10) Kunsti sünd millal umbes tekkis ja näide mõnest teosest (Lk 19). Esimesed kunstisaavutused on kujukesed ja koopamaalingud, mis pärit kiviaja lõpust (u 35 000- 13 000 a tagasi). Nt Chauvet´ koopamaalingud ja Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal. Kujukestest on tuntuimad nn Venuse kujukesed, mis on rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefiguurid
Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus. Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit. Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo- neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014 Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene
Arvatakse, et Denisova inimene eemaldus tänapäeva inimese eellasest u. milj. a. eest. Denisova inimene on tänapäeva inimesele kaugem sugulane kui neandertallane. 1988 arvestati molekulaarbioloogide poolt mitokondriaalse DNA uurimise abil (naisliini pidi) välja, et kõigi tänapäeva inimeste esiema elas Aafrikas ca 200k a. tagasi. Svante Pääbo - Eesti juurtega Rootsi teadlane. Leidis, et tänapäeva Euroopa eelkäijatel oli kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga.
See näitab, et ilmselt kasutati päris palju tuld. Ei teata, kas tuld ise ostati süüdata. Tuli, mis saadi loodusest, kui oli looduslik tulekahju, siis seda üritati elus hoida. See on periood, kus kliima järsult külmenes, algasid erinevad jääaja etapid, seejuures muidugi oli tulel väga oluline roll. Üks tule funktsioon on soojendada, aga tuld kasutati ka toidu valmistamiseks. Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Seostatud neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab, et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves, vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete lõikeriistadena. Villendorfi veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil, et nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal)
Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on ürit mitmeti seletada. Üks seletus on see, et kromanjoonlased oskasid loodusressursse kasut ja neandertallased ei osanud ja surid seetõttu välja. Teine teooria on , et neandertallased polegi välja surnud .. nt on tegemist lumeinimesega. Teooria on ka , et neandertallased lihtsalt assimileerusid. Homo sapiens jõudis Euroopasse u 40 tuh a tagasi.
neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide, kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale. seega toimub tihe vaidlus sel teemal, kus on toimunud eesimesesd maalimised
Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega. Nüüdisinimene homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega. Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük. Kunsti sünd kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on
annaabi.ee 
