ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks, eskimotel on seevastu mitu erinevat sõna (lumi, mis on taevas; lumi maa peal; lumi, mis langeb lumeräitsakatena; lumi, mis jätab lainjad jäljed) Indoneesias sasaki keeles 25 sõna banaani tähistamiseks araabia keeles puudub nt hobuse kohta üldnimetus (selle asemel mitu erinevat sõna) Keele struktuur mõjutab meie käitumist · Näiteks navaho lapsed räägivad keelt, mis eristab verbe selle põhjal, kas kätte võetakse ümmargune asi (nt pall) või pikk ja muutuva kujuga asi (nt köis) · Kui antakse valida sinise köie, kollase köie ja sinise kepi vahel, küsides, mis kuulub sinise köie juurde. Pakuvad navaho lapsed selleks kollast köit, seostades selle kuju järgi, kuid inglise lapsed valivad selleks sinise kepi, määratledes kokkusobivuse värvi järgi · Mõlemad lapsed saavad siinjuures aru nii kujudest kui
Urmo Rausi inspireerib II maailmasõja järgne kunst, mida kandsid psühhoanalüütilised ja eksistentsialistlikud otsingud. Selle suuna markantsed esindajad olid Jackson Pollock ja Henri Michaux, kes mõlemad väljusid kunsti vormi ja sisu probleemidest ning keskendusid kunsti loomise protsessile. Loominguline akt nagu ka suguline akt ja surm toimuvad argiteadvusest väljudes, läbi unustuse. Esimene lõpeb katarsise, teine orgasmi, kolmas igavikuga. Pollockit inspireeris navaho indiaanlaste liivapuistemaalide samanism, Michaux'd kirjanduslike käsikirjade mustand-kalligraafia. Pollock ei maalinud mäge ega Michaux kirjeldanud. Mõlemad lõid objekte, mis ei kujuta asju, vaid on ise asjad vaatamiseks. Sündinud automatistlikus protsessis, millele sarnasest stiihilisest protsessist on sündinud ka mägi ja teised loodusobjektid. See on viimane, mille kohta küsida, mida see tähendab, sest selline objekt on iseenda tähendus. Nagu
tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada. Eeldasid, et saavad teada, kas navahode filmikeel ja mõtlemiskeel on sarnane. Navahod filmisid 7 filmi. Projektis osalejad olid filmiga kui sellisega tuttavad. Worth ja Adair toovad välja, et enamus filmides olid pikad lõigud jalutamisest/liikumisest. Uurijad selgitavad liikumist navahode mõtlemisele omasena.
said õppida, ja see õnnestus vähestel. Oma nõiaväe said nad alles koos nägemusega mõnest pühast asjast või loomast. Üldiselt olid põlisameeriklased väga hea tervisega, kuni nende hulgas levisid Euroopast toodud saatuslikud nakkushaigused. Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi
said õppida, ja see õnnestus vähestel. Oma nõiaväe said nad alles koos nägemusega mõnest pühast asjast või loomast. Üldiselt olid põlisameeriklased väga hea tervisega, kuni nende hulgas levisid Euroopast toodud saatuslikud nakkushaigused. Puitraamile laotatud nahkadest saadi õhutihe onn. Sees kallati kuumadele kividele vett, nagu eesti saunas. Sõdalased puhastasid seal hinge ja ihu ja haiged leevendasid palavikku ning luuvalu. Navaho nõidarstid tegid haigete elamupõrandale peenekshõõrutud kivimitest suuri pilte. Nad uskusid, et liiv imeb enesesse kurjad haigused. Peale raviriitust pühiti pilt laiali. Põlisameeriklased kasutasid palju ravimtaimi. Pajukoorest keetsid nad valuvaigistit. Kagupiirkonnas uskusid tserokiid, et iga taim ravib kindlat haigust. Neerurasva, searasva ja mesilasvahaga segatud võhumõõgajuure pulbrist sai haavadele salvi
Worth võttis kasutusele mõiste biodokumentaalfilm- film mida võib teha igaüks, fil mille tegija näitab mida ta arvad oiseendast ja oma maailmas, subjektiivne viis näidata, milline on tegija objektiivne vaade maailmast. Annab edasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli alateadlikud suhtumised, mida ei osata isega sõnastada. Iga film on mõnes mõttes autobiograafia-näitab midagi filmi tegijast, eirit kuna tegijad ei ole proffessionnalid. Worth organiseeris Navaho filmiprojekti Arizonanses Pine Springis, navaho on elujõulisemaid Ameerika indiaanigruppe, neil toimib hõimuvalitsus ja tugevusele on kaasa aidanud, see et nende reservaaadis on nii uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda. Projekti eesmärgiks oli katsetada, mis juhtub kui anda kindlasse gruppi kuuluvatel inimestele kaamera ja lasta neil omal valikul teha film
· draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho Algonkini keeled: arapaho, mustjala, krii, soni Uto-asteegi keelkond: hopi, paiuti, asteegi AUSTRAALIA JA OKEAANIA: austroneesia: jaava, sunda, malai Filipiini keeled: tagalogi, sebu, iloko Okeaania rühma kuuluvad Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia keeled ja osa ka Uus-Guinea keeled: tahiti, tonga, maoori, samoa Pamanjunga keelkond: valbiri ja aranda keel 108. Viipekeel Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik
24 maailmast objektiviselt. Annab endasi tundeid ja suhtumusi, mida filmitegija ei suuda kontrollida, sageli on need alateadlikud suhtumised, mida ei osata isegi sõnastada. Iga film on mingismõttes autobiograafia näitab midagigi filmi tegijast, eriti kuna filmitegijad ei ole professionaalid. Järgmise sammuna organiseeris Worth 1966nda aasta suvel filmitegemise projekti Arizonase Pine Springi nimelises külas, mis asub Navaho reservaadis kes on Põhja-Ameerika suuremaid ja elujõulisemaid indiaanigruppe, neil on hõimuvalitsus; reservaadis on uraani ja naftat, maavarade kaevandamise tulud on aidanud hõimu tugevdada. Eesmärk uurida, mis juhtub kui anda mingisse kindlasse gruppi kuuluvatele inimestele kaamera kätte ja lasta neil teha oma film, mis on siis tulemus? Kas on võimalik öelda, et erinevates kultuurides tulevad filmid teistsugused, kas filmikeel on erinev. Projektist võtsid osa ka
languages, which are isolated both geographically and linguistically. In 1918, eight Choctaws of Company D, 141st Infantry, transmitted orders by field telephone; this was the idea of Captain E. W. Horner, who named Solomon Lewis as the chief of the detail. Other Indian tongues were also used. During preparations for World War II, the Signal Corps tested Comanches and Indians from Michigan and Wisconsin in war games, but most of the codetalkers in the combat itself were Navaho. One reason probably was that the tribe was large enough (more than 50,000 persons) to furnish a goodly number of speakers; another, that reportedly only 28 non-Navahos—mainly anthropologists and missionaries—could speak the language, and none of these were German or Japanese; a third reason was the extreme difficulty of the tongue and the near impossibility—even if someone did learn it—of counterfeiting its sounds. "Sounds [in Navaho] must be reproduced with pedantic neatness