arutamiseks. 24. 02 1918- kuulutati välja Eesti Vabariik 2. 02 1920- Eesti ja Venemaa vahel sõlmiti Tartu rahuleping. 20. 08 1991- Eesti Vabariik taastati 28. 06 1992- koostati uus põhiseadus. Riigi põhitunnused: Territoorium- riigile kuuluv maa-ala Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed Avalik võim- seadusandlik võim(parlament), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim. Kodakondsuse omandamise erinevad võimalused: Eestis: Sünniga Naturalisatsiooniga Eriliste teenete eest Maailmas: Sünniga Naturalisatsiooniga Territooriumi põhimõte Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded:
sarnasused: erinevused: miks tähistatakse kodanikupäeva 26.novembril? Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Ajutise valitsuse määrus väljamaa passide,passide viseerimise ja sõidulubade väljaandmise kohta Vereõigus ja päikeseõigus Vereõigus-laps omandab sündides vanemate kodakondsuse. Päikeseõigus-riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse millistele tingimustele peab vastama isik, kes soovib naturalisatsiooniga Eesti kodanikuks saada? Olema vähemalt 15 aastat vana Olema alalise elamisloa alusel elanud eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Oskama eesti keelt ettenähtud tasemel Omama seaduslikku püsivat sissetulekut,mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise Tundma ettenähtud tasemel eesti põhiseadust ja kodakondsusseaduse aluseid Olema lojaalne eesti riigile. Andma vande Millistel juhtudel võib omandatud kodakondsuse ära võtta?
Nt: Avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse. · Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks Nt: Toidupankade loomine, varjupaikade tegemine. 5. Kodakontsus inimese õiguslik seos oma riigiga, selle kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused; saadakse sünniga või kodaondsuse teel Eestis on võimalik saada kodanikuks vereõigusega ja naturalisatsiooniga · Peab olema väh. 15 aastat vana · Peab olema alalise elamisloa alusel elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakontsuse taotlemist · Peab oskama eesti keelt ettenähtud tasemel · Peab omama seaduslikku püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise · Peab tundma ettenähtud tasemel Eesti põhiseaduse ja kaodakondsusseaduse aluseid · Peab olema lojaalne Eesti riigile, andama allekohase vande
otsustada sellise järelvalve sisseseadmine, nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolikuvõi narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused). Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba)
mõju tõttu, kes suruvad peale talle oma tahet 2) Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võtja-riikide sunni mõjul või kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust. · Territoorium · Rahvas Funktsioonid: võimu objekt, luua ja määrata avalikku võimu, mis vastutab tema eest(riigivõimu subjekt). Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Kodakondsuse saamise viisid: · Sünniga · Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise: paiksustsensus, riigikeele tundmine, isiklik sooviavaldus, ustavusvanne Bipatriitsus - topetkodakondsus Apatriit kodakondsuseta isik Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jms. 2.1.2. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIORGAN. RIIGIORGANITE LIIGID.
olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta. a. Sinu arvamus. Milliseid õigusi rikuti? b. Kas kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine? Põhjenda. 47) Kodakondsuse saamise võimalused: a. Üks vanematest peab vähemalt olema Eesti kodanik b. Eriliste teenete eest c. Naturalisatsiooniga (teatav õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) 48) Kodakondsuse saamise tingimused: a. Eesti keele eksami sooritamine b. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine c. Vähemalt 15-aastane d. 5 aasta vähemalt Eestis elanud e. riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas 49) Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi: a. Eesti kodanikud 80% b. Kodakondsuseta isikud 12,8% c. Vene Föderatsiooni kodanikud 6,6% d. Teiste riikide kodanikud 0,6%
Maailmas on täna kasutusel 2 kodakondsuse saamise põhimõtet: 1)Kodakondsuse saamine vereõiguse alusel(jus sanguinis)*. Eestis kasutatakse seda põhimõtet. Eesti kodakondseks saab sünniga siis, kui üks vanematest on eestlane Päikese õigus(jus solis)*- laps saab selle riigi kodakondsuse millise riigi territooriumil ta on sündinud. *-ladina k. 2)Naturalisatsiooni korras. naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Kodakondsuse saamine naturalisatsiooniga on kirjas kodakondsuse seaduses. Tingimused Eesti kodanikuks saamisel: - vähemalt 15-aastane - isik peab olema elanud alalise elamisloa alusel Eest 5aastat enne avalduse esitamist ja pool aastat peale avalduse esitamist. - keele nõue-peab teadma eesti keelt ettenähtud korras. (praegu kehtib kord, et kui inimene on lõetanud eestik. kooli, siis nõuet pole) - taotleja peab tundma Eesti põhi ja kodakondsuseseadust.
Vastuolus rv-se õ-ga. Adjudikatsioon: omandam/loovut rv-se kohtu või organisats otsuse alusel. Rahvas Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis täh kodanikule nii õigusi kui kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse: Ius sanguinis e vereõ pm Ius soli e terr pm Ameerikas Naturalisatsiooniga saab mittekodanik taotleda kodakondsust, residentsusnõue. Välismaalaste ja põgenike kohtlemine vähemalt rv-se minsstandardiga vs siseriikliku õ-ga. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus Õigusjärgluse puhul tuleb kindlaks teha, kas ja millised eelmise riigi rv-d õ-d ja koh-d lähevad teisele riigile üle antud terr-l.Toob kaasa muutusi õj-lase õigussubjektsuses. Välist on siseriiklikult õigusele omane universaalne õigusjärglus. „Puhta riigi“ kontseptsioon välist õ-te ja
Eesti muutus väga multinatsionaalseks Nõukogude ajal sihikindla poliitika tulemusena eesmärk muuta eri piirkondade rahvuslikku koosseisu, seetõttu paljudel raske ennast identifitseerida Eesti riigi rahva huka kuuluvaks, nn ,,kolmanda maailma sündroom". Kaasaegsel riigil on suhete määratlemisel elanikega kasulik arvestada põhimõtet, et rahvast peavad siduma ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti kodakondsust saab sünniga, naturalisatsiooniga, taotlusega; see taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotati Eesti kodakondsusest vabastamine selle äravõtmise või muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Kodakondsus on üks organisatsioonivorm, mida organiseerib Põhiseadus ja Kodakondsusseadus (konstitutsiooniline). Kodakondsus määrab kõige olulisemate avalik- õiguslike subjektiivsete õiguste reaalsuse. Eestis lähtutakse ius sanguinis põhimõttest, mitte ius soli. Osa
aasta ja see karistus ei ole kustunud; - isik on Eesti kodakondsuse või seda tõendava dokumendi taotlemisel valeandmetega varjanud asjaolusid, mis välistavad talle kodakondsuse andmise; - isik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud; samuti ei anta kodakondsust tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru. Naturalisatsiooniga saadud kodakondsuse võib ära võtta, kui kodakondsuses olev isik rikub oma lojaalsusvannet st püüab ebaseaduslike vahenditega muuta Eestis kehtivat põhiseaduslikku korda. Veendumuste tõttu ei saa kodakondsust kelleltki ära võtta. 3. Kodakondsuse saamise võimalus teenete eest. Eesti kodakondsuse võib saada eriliste teenete eest, kui Vabariigi Valitsuse liige Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku teeb ning seda põhjendab. Erilisteks teeneteks loetakse
annaabi.ee 
