Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist
1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel. Hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus kuna see ei suutnud oma organisatsiooni liikmeid kaitsta. Saksamaa astus rahvasteliidust välja. Saksamaal sai võimule Natsionaalne Tööpartei http://www.abiks.pri.ee mille juht oli A.Hitler. Saksamaa asus looma uut sõjaväge.Itaalia tungis Etioopiasse. Sõlmiti NSVL aj Prantsusmaa vahel üksteise abistamise leping. Loodi BerliiniRooma telg. Hispaania kodusõda ja Jaapani ning Hiina vahline sõda. 3. Millal ja miks langesid väärtpaberi hinnad.
Kusimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja
dis, ka di (dis `lahku, vastu, eba') dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik eks (ex `välja, ära, st; endine, pärast') eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president ekvi (aequus `võrdne') ekvi/valentne, ekvi/libristika in, ka il, im, ir (`sisse, sees; mitte, eba') il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne infra (infra `all') infra/heli, infra/punane, infra/struktuur inter (inter `vahel, hulgas') inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika ko, kol, kom, kon (cum `koos, kaas, ühis') ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon kontra, kontr (contra `vastu, vastane, vastas') kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter kvadro (quattuor `neli') kvadro/foonia, kvadro/salvestus maksi (maximus `suurim') maksi/mantel, maksi/mood manu (manus `käsi') manu/faktuur, manu/skript milli (mille `tuhat', märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm
3. 30 un pays maa 4. 30 un contraste kontrast, vastand 5. 30 un patrimoine pärand, vara, varandus 6. 30 contrasté, -e (on) vastuolus , -, -; 7. , -, - 30 familial, -e perekondlik , -, - 8. 30 national, -e rahvus-, rahvuslik, natsionaalne , -, - 9. 31 mondial, -e maailma-, ülemaailmne , -, - 0. 31 un bien vara, varandus, omand; mõis , , 1. 31 un parent, une parente vanem 2. 31 une fortune rikkus, varandus; õnn, edu ; 3. 31 une propriété vara, varandus, omand 4. 31 une richesse rikkus 5.
Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest). Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikalise ajastu jurisprudents. Lõpliku kuju sai Rooma aga kuulsas keiser Justinianuse seadustekogus- Corpus
(tooteid, teenuseid). Ettevõtte konkurentsitegurid Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada: Lokaalne (regionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule) nt teenusteturul (prügivedu) Riigisisene (natsionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud siseturule) Rahvusvaheline (globaalne) konkurents toote või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast Riigi konkurentsikeskkonda kujundavad tegurid: Riigi avatus maailmamajandusele (mids suletum on majandus, seda väiksem on tema konkurentsivõime) Poliitiline stabiilsus regioonis
riigi sisemajanduse koguprodukti loomisel ja selle muutustning välismajanduslikult analoogsetemajandusharudega teistes riikidesvastava haru toodangu kulutuste taseme ja kvaliteedi vahekord erinevates riikides, ekspordi ja impordi mahu suhe ning dünaamika. Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada: Lokaalne (regionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule) Riigisisene (natsionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujad piirduvad koduriigiga (iseloomulik kaubanduspiirangutega kaitstud siseturule) Rahvusvaheline (globaalne) konkurents toote või teenuse pakkumisel konkureeivad tootjad kogu maailmast. Riigi konkurentsivõime riigi rahvusvaheline konkurentsivõime tugineb: võimel juhtida olemasolevat füüsilist, inim- ja sotsiaalset kapitali nii, et oleks tagatud selle võimalikult efektiivne kasutamine;
kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu. Konkurentsivõimet võib põhimõtteliselt eristada ka ulatuse järgi. o Lokaalne (regionaalne) konkurents. Sellisel juhul piirduvad toote pakkujad lähiümb- rusega. o Riigisisene (natsionaalne) konkurents. Sellisel juhul pärinevad toote pakkujad peamiselt antud riigist. o Rahvusvaheline (globaalne) konkurents. Sellisel juhul võivad toote pakkumisel konku- reerida tootjad kogu maailmast. Konkurentsivõimet võib käsitleda nii kitsamas kui ka laiemas tähenduses. o Kitsamas tähenduses seostub konkurentsivõime tootmistegurite suhtelise
Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses
annaabi.ee 
