● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust ● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid
Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega. Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel (tugevam geel ja väiksem sünerees, kuid vastunäidustatud juustu tootmisel (nõrk kalgend). Peamine kaseiini kalgendav ensüüm on kümosiin (renniin). Kümosiini eraldatakse vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas)
peptiidijärjestuse spetsiifilised või tunnevad valgu ära konformatsiooni ja domääni, sellest sõltub millise meetodi jaoks antikeha sobib. Rakkudes immuunofluorestsentsi vaatamiseks inkubeeritakse rakupreparaate fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy, jne.) konjugeeritud antikehadega. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon - esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehi, mis tunnevad valgu ära tema natiivses vormis ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seonduvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega. See võimaldab signaali amplifitseerimist, sest ühe primaarse antikehaga saab seostuda mitu sekundaarset antikeha. Samuti kaob siis ära vajadus iga primaarse antikeha fluorokroomiga konjugeerimiseks, mis võimaldab varieerida sekundaarset antikeha ja temaga seotud fluorokroomi erinevates katsetes ja see on ka palju soodsam.
kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad
3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes
Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest
lisafaktorid (adjuvandid - suurendavad antigeeni immunogeensust, kasutamine on tihtipeale seotud soovimatute kõrvalekalletega nagu põletik ja palavik; vanus - väga noored ja vanurid) doosi suurus, lahustuvus koevedelikes degradeeritavus Üldiselt on immunogeensed antigeenid need molekulid, mis on organismile võõrad, suure molekulmassiga (>10kDa), kompleksse ehitusega, mittelahustuvad koevedelikes, denatureerunud (natiivses vormis pole nii immunogeensed), degradeeritavad (mida kergem on antigeeni fagotsüteerida, seda immunogeensem ta on; nt T-rakkudele antigeeni esitlemiseks on vaja see esmalt proteolüütiliselt töödelda APC-de poolt). Parimad antigeenid on valgud, polüsahhariidid ja lipiidid on nõrgema immunogeensusega. Hapteen on molekul, mis pole eraldivõetuna immunogeenne, aga on võimeline reageerima spetsiifilise