Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku Lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur on norm kraadi 35,2-37,2 C Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu
tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning lapse seisundit tõusnud ning ta on tingitud ärevusfoon ning teavitada rahulikum teadmatuses hakkab langema teda tulevikus 06.10
nasogastraalsond, mille kaudu saab 75% vajalikust päevasest kalorihulgast. Venoosselt ja sondi kaudu saab haige vedelikku 1001 ml-1500 ml ööpäevas. Suus on näha toidujääke, (suu kaudu toitmisel) kuna esineb düsfaagia. Samuti on haigel eemaldatud hambaproteesid. Paremal põsel 1.staadiumi lamatis, kuna esineb püsiv nahapunetus, kuid naha terviklikkus on säilinud, mis rõhu vähendamisel ei kao. Lamatis võib põhjustatud olla nasogastraalsondi fikseerivast plaastrist. Samuti on märgata mähkmepiirkonna haudumust. Naharavi seisneb nende piirkondade kreemitamisest, mis seda vajavad ja pööramise/asendivahetuse programmist, asendravist. Varbaküüned on lõigatud korduvalt viimase 90 päeva jooksul. Haige on enamasti ärkvel pärastlõunal. Haige passiivne ja pikutab enamuse ajast voodis või istub ratastoolis. Erinevaid igapäevatoiminguid aitavad sooritada haigla personal (õed, põetajad, füsioterapeudid)
revisioon + VAC süsteemi panek. Patsient oli juba mitu päeva omal hingamisel, kontaktne, 2 adekvaatne, hemodünaamiliselt oli stabiilne. Hommikul öine valve andis meile patsiendi üle, ja ütles, et öösel patsient oli väga vähe urineerinud. Meie kohe panime S.Lasix perfuusoriga, lubasime patsiendile juua. Kuulasime kõhtu, ja kõhus ei olnud kuulda peristaltikat. Panime nasogastraalsondi (n/g sond) ja alustasime enteraalset toitmist Nutricompiga 40ml/t. Enteraalne toitmine on toidu viimine sondi kaudu makku või peensoolde vedelal kujul (White & King 2014). On olemas kaks toitmise vormi: toitmine ninaneelu kaudu ja stoomi kaudu. Meie patsiendil oli pandud n/g sond ja tema jaoks toitmiseks sobis esimene vorm. Enteraalset toitmist II intensiivravi osakonnas teostatkse spetsiaalse enteraalse toitmise süsteemiga, mis annab toidu pidevalt ja ühtlaselt teatud kiirusega
4. JÄLGIMISLEHT 26.04.2015 – Patsient saabus haiglasse. Kogutud anamnees. Võetud vereanalüüsid CRV ja kliiniline veri. Mõõdetud elutähtsad näitajad, mõõta ainult üks kord. RR 129/83mmHg, temperatuur 36,5’C, frekvents 62x’, hingamissagedus 15x’. Toit tavaline. Annustatud Sol. Dexametazooni i/m kell 18.00. Pikkus 169cm, kaal 57kg. 27.04.2015 – Enne operatsiooni hommikul ühekordsed ravimid: T.Paratsetamool 1g ja T.Midosolaam 3,25mg kell 10.50. Nasogastraalsondi ei ole, vedelikke üle kantud ei ole, paigaldatud perifeerne veenikanüül, põiekateetrit ei ole, sonde ei ole, lahaseid ei ole. Patsiendile teostatud operatsioon. Toit vedel. Annustatud määratud ravimid: Sol.Dexametazon 6mg, Sol.Paracetamol 1g x 3, Ketonol tilkinfusiooniga 100mg x2 kell 13.00 ja kell 00.00, Sol.Pethidin 20mg (i/v) vajadusel. Tellitud vereülekandeks veri, kuid seda vaja ei läinud ja veri saadeti tagasi. 28.04.2015 – 1. Operatsioonijärgne päev. Toit vedel
õed kõige rohkem vigu. Samas rõhutatakse, et last segab aksillaarselt või naha pinnalt kehatemperatuuri mõõtmine vähem ja see on hügieenilisem võrreldes rektaalse kehatemperatuuri mõõtmisega. Millist kehatemperatuuri mõõtmist õde kasutab, sõltub kindlasti lapse seisundist ja situatsioonist. (Kliegman et al 2008.) 5.4. Intubeeritud lapse toitmine ja diureesi jälgimine 5.4.1. Intubeeritud lapse toitmine Intubeeritud lapsi toidetakse lasteintensiivravi osakonnas enteraalselt nasogastraalsondi kaudu. Nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidele paigutatakse nasogastraalsond vaba ninakäigu kaudu. Orotrahheaalselt intubeeritud patsientide nasogastraalsond paigutatakse nina kaudu. Kui enneaegne vastsündinu või väikelaps ekstubeeritakse ja patsient ei ole võimeline ise suu kaudu sööma hakkama, paigutatakse nasogastraalsond suu kaudu, et jätta patsiendi ninakäigud vabaks iseseisvaks hingamiseks. Suuremate laste puhul paigutatakse nasogastraalsond nina kaudu, kuna
1. OP- iks ettevalmistus · keha hügieen: erakorralisel opil, kui seisund lubab, ainult alakeha, intiimpesu. Plaanilisel opil soovitav duss. · Vajadusel raseerida kõhu- ja kubemepiirkond · op. riided (särk, müts, vaj. antiembol sukad) · 0 dieet, keelatud joomine, suitsetamine, nätsu närimine. Proteesid eemaldada. · rahusta patsienti · iivelduse, oksendamise korral tõsta pea kõrgemale (aspiratsioonioht) · vajadusel abista õde nasogastraalsondi, põiekateetri paigaldamisel · transport opi tuppa voodi või raamiga 2. OP järgselt · jälgida haava eritist (värvus, kogus) · jälgida dreenide eritist (värvus, kogus) · jälgida turseid (jäsemed, kõht) · jälgida enesetunnet (rahutu, uimane),peale narkoosi tihti oksendamine, nõrkus · jälgida sooletegevust (gaasid, väljaheide) · jälgida diureesi, vajadusel põiekateetri hooldus · jälgida kehatemperatuuri, higistamist · julgusta ja rahusta patsienti
Teraapia eesmärgid on: vajaliku vedeliku ja toitainete koguse tagamine patsiendile, aspiratsioonist tingitud tüsistuste (kopsupõletik) vältimine, võimalusel neelamise taastamine. Neelamisteraapias eristatakse kahte suunda: häire kompenseerimine: siia kuuluvad erinevad keha- ja peaasendid ning käitumuslikud strateegiad, mis võimaldavad turvaliselt neelata, suuhügieeni tagamine, samuti toidu ja vedeliku konsistentsi muutmine, raskematel juhtudel nasogastraalsondi või gastrostoomi kaudu toitmine jt; neelamisfunktsiooni taastamine: erinevad harjutused lihasjõu ja liigutuste koordinatsiooni parandamiseks, samuti tundlikkuse taastamiseks suu- ja neelupiirkonnas. Kui düsfaagiaga patsient suudab süüa / juua suu kaudu, on oluline rakendada turvalise neelamise võtteid: rahulik keskkond, lisaaeg, keskendumine söömisele, istuv asend (90 kraadi), pea kergelt ettepoole kallutatud,
................................................. 838 51.10.6. Käte ja jalgade lahased ............................................................................................. 838 51.10.7. Kiivri eemaldamine .................................................................................................. 843 51.11. Nasogastraalsond, põiekateeter, silmaloputus ................................................................. 847 51.11.1. Nasogastraalsondi paigutamine ................................................................................ 847 51.11.2. Põiekateetri paigaldamine ........................................................................................ 849 51.11.3. Silmaloputus ............................................................................................................. 851 51.12. Prehospitaalne ultraheliuuring................................................................................
annaabi.ee 
