Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn Tallinnas oild suured privileegid Tallinn oli kõige tähtsam eesti linn Elanike arv kogu aeg tõusis Toompeal oli suur ruumipuudus Tartu Tartu säilitas oma autonoomia Oli tugevasti kannatanud sõdades ¾ oli hävitatud Elanike arv oli vähenenud poole võrra Teised linnad
Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2] Suurimad keskused nagu Rakvere on Sõmerult 5km, Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Pärnu 187 km ja Narva 114 km kaugusel. Valda läbivad mitmed hästi hooldatud hea bussiühendusega suuremad maanteed ja samuti hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga. Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond, kus on mitmekülgsed võimalused veeta kultuurselt vaba aega või harrastada erinevaid spordialasid. Sõmeru valla kahes põhikoolis ja lasteaias antakse heatasemelist haridust. Valla kuus noorte- ja külakeskust koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused.
Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2] Suurimad keskused nagu Rakvere on Sõmerult 5km, Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Pärnu 187 km ja Narva 114 km kaugusel. Valda läbivad mitmed hästi hooldatud hea bussiühendusega suuremad maanteed ja samuti hea raudteeühendus Tallinna ja Narvaga. Sõmeru vald on sotsiaalselt turvaline ja atraktiivne elukeskkond, kus on mitmekülgsed võimalused veeta kultuurselt vaba aega või harrastada erinevaid spordialasid. Sõmeru valla kahes põhikoolis ja lasteaias antakse heatasemelist haridust. Valla kuus noorte- ja külakeskust koondavad enda ümber palju erinevas vanuses inimesi ja annavad neile võimaluse omavahel suhelda ja sotsialiseeruda. Sõmerul ja Ubjas tegutsevad seenioritele mõeldud päevakeskused.
Vabadussõja alguspäevist. "Mäletan selgesti ärevusrikkaid novembrikuu päevi 1918-dal aastal. Käisin sel ajal Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-das klassis, olin 16-aastane tavaline kooliõpilane. Alles oli asutatud Kaitseliit, paljud tolle aja noored ühinesid liiduga. Mina ei erinenud nendest. Vaim valmis püssi haarama ning andma oma elu isamaa nimel. Ei möödunud kaua aega, kui rood poisse kamandati rongi ning mindi rindele. Et tegu oli Narvaga ja täpsemalt Kulgu sadamaga, kuulsime alles hiljem. Meil polnud aimugi oma asukohast, kus linn või vaenlane. Märkasime vaid, et tegu oli sadamaga. Kell oli 11 õhtul, kui 6 meest pandi jõeäärsetele aladele 2-kaupa valvepostidele. Olime koos paarimehega kõige lõunapoolsemad ehk vaenlastele kõige lähemal. Järgmine paar võis olla mingi 3/4 km eemal, vähemalt silmaga ei püüdnud me neid. Häda korral oleks meil nendeni jõudmiseks tükk aega kulunud
(sööt, talivili, suvivili) Tööloomadeks härjad ja hobused. Riietuseks linariided, pastlad. Toiduks rukkileib, aganaleib, soolasilk, jahu- või tangupuder, herned ja oad. Joodi kalja ja mõdu, pühadeajal õlut. 3. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ja Vene ajal Rootsiaegsed linnad Eestis ja nende olukord pärast Liivi sõda: Eestis 10 linna, tähtsaimad: Tallinn, Tartu ja Narva Tallinn - kõige tähtsam kaubaveo sadam Tartu - kaubanduse tähtsus vähenes võrreldes Tallinna ja Narvaga Narva - kaubandus õitses Vene piiri lähistel Muutused kaubanduses, sisekaubandus ja väliskaubandus: Kohalike kaupmeeste laostumine, vaid kolm nädalat enne ja pärast mihklipäeva, tohtisid mõisnikud müüa oma vilja otse välismaalastele. Keskajast pärit reglementatsioon ja kaubanduspõhimõtted. Kõik väliskaupmeeste käes. Tekkis sõbrakaubandus, maalaadad ja salakaubandus. Käsitöö, tsunftikord, tsunftijänesed:
korraldatakse nii professionaalse kaasaegse kunsti kui kaasaegse rahvakunsti näitusi. 5) Narva Kunstigalerii – avati 1991.aastal. Praeguses kogus omavad suurt tähtsust portreed, mis on loodud Venemaal välismaa meistrite S. Pfandzelti, ka Narvas töötanud J.-H. Wedekindi ja H. Buchholtzi poolt. On esindatud 19. ja 20. sajandi alguse vene kunst (Aivazovski, Lagorio). Eesti kunst on esindatud nende kunstnike töödega, kelle loominguline tee oli seotud Narvaga. Eriline koht ekspositsioonis on Narva kunstnike töödel. 6) Pärnu Uue Kunsti Muuseum – 1992. aastal asustatud muuseum, mis eksponeerib peamiselt 20.-21. sajandi kunsti. 7) Flo Kasearu majamuuseum - Kunstniku Flo Kasearu miljööväärtuslik majamuuseum asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval, sellele linnaosale nii iseloomulikus hubases puitmajas. 8) Tartu Kunstimuuseum (1940) – eksponeerib püsinäitust eesti kunsti klassikast 18
Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus
Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas ordu positsioon tugevnes, võtsid taotlused Põhja-Eesti liitmiseks orduriigi koosseisu reaalsema kuju. 1341. aastaks jõuti juba niikaugele, et 21. mail oli valmis kirjutatud Harju-Viru müümisleping. Kuningas Valdemar müüb selle kohaselt Harju-Viru koos Tallinna, Rakvere ja Narvaga 13 000 marga puhta hõbeda eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Vasallidel õnnestus lepingu täitmist vaid veidi edasi lükata, kuid üldiselt püüti nüüd võtta oma maadest ja alluvatest kõik, mis võtta andis. Seetõttu pole ka ime, et talupojad kannatasid erakordselt suurte koormiste all ning vasallid oleksid sisuliselt enne teise võimu alla minekut oma maad ja selle elanikud surnuks kurnanud. Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke
*LIIT Poola, Venemaa ja Taani vahel Rootsi riigi vastu. Peeter I: Vene tsaar. Karl XII: Rootsi kunn, 15. aastane. Kogenematu. Narva lahing 1700: 19. nov. Esimene suur lahing. Vene-Rootsi. Tänu lumele, mis venelastele vastu sada, võitsid rootslased, kuigi neil oli 3 korda vähem mehi. Erastvere lahing 1701: Rootsi kaotas. Kastre lahing 1704: Peipsi venelaste kätte. Nüüd said venelased Peipsi kaudu suurtükid Tartusse ja Narva vedada. Tartu vallutamine 1704: Koos Narvaga tehti tümaks. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: Ukraina aladel. Rootsi-Vene. Rootsi vägi lõõdi täielikult puruks. Polnud enam jõudu Eesti- ja Liivimaad enda valduses hoida. 29. sept. 1710 kapitulatsioon: Rootsi andis alla. Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi. Rootsile anti Soome alad tagasi. Venemaale anti Eestimaa ja Liivimaa aladi tagasi. 27. Balti erikord
relvi piisas, aga puudu oli tahtest vastu hakata. Tartu linnas elati sisemiste vastuolude õhkkonnas. Usulised pinged, piiskop, kes oli katoliiklik, linna juhtkond ja elanikkod valdavalt evangeelsed luterlased. Linn hakkab süüdistama piiskopi, et tema inimesed vaikselt linnast lahkuvad. Linnast on püütud organiseerida kalleletunge, aga edu ei saavutatud. Vene väejuht Suiski saadab linna mitmeid teateid, et linnal oleks kasulik alla anda. Hakatakse kasutama argumenti, et vaadake, mis Narvaga juhtus, et vaadake mis õigusi nad said, et nüüd suurvürst heameelega tagaks ka tartlastele need privileegid. Allaandmise vastu oli piiskop. Ideed püüdis ellu viia linna kodanikkond ja raad. Kodanikkond ja raad saatis oma saatkonna Suiski juurde, et asuda läbirääkimistele. Saatkonnale annab piiskop kaasa ühe foogti, Kruze. Linna tuuakse sõnum, et koostage oma allaandmise tingimused, ma vaatan need üle ja esitan tsaarile, kes need kinnitab
Nimetatuist vähemalt Akkord ja The Colibry Band olid ilmselt täiesti korralikud tantsuorkestrid, selliste koosseisudega olid olemas kõik võimalused trükitud orkestratsioonide mängimiseks. 92 E. Kella kiri V. Ojakäärule (2000: 187–190). Mõningaid andmeid on leida ka Lembit Lauri kirja pandud Nikolai Kultase memuaaridest, kes oli sõjaeelsel ajal seotud Narva-Jõesuuga ja sõja algul ka Narvaga (Lauri 1991: 43). Kuna Narva hävis sõja ajal suures osas, ei ole ei Narva arhiivist ega muuseumist õnnestunud leida mingeid selleteemalisi dokumente ega fotosid. Samuti pole andmeid ühegi selleaegse veel elava džäss- muusiku kohta ei Narva kultuuriosakonna spetsialistil Jaan Lindel, sealsete tantsuorkestrite ajalugu uurival džässmuusikul ja Narva muusikakooli õpetajal Boris Paršinil (telefonivestlused siinkirjutajaga 16.01.2007)
annaabi.ee 
