Pole üllatav, et nartsissistidest saavad juhid. Neile meeldib võim, nad on egoistlikud ning tavaliselt võluvad ja ekstravertsed. Tegelikkus on aga see, et neist ei saa teistest paremad juhid. Paljud on osutanud, et presidendiks saab kandideerida ainult nartsissistlik persoon. Oleksin üllatunud, kui mõnel kandidaatidest ei ilmneks isiksusetestis keskmisest suuremat kalduvust nartsissismile. Ärijuhtide seas leidub samuti tubli kogus eneseimetlemist. Paljud uuringud on tõestanud, et nartsissistlikud liidrid võivad olla ebaefektiivsed ja destruktiivsed ning nende otsused kipuvad olema heitlikud ja riskantsed. Kõigis maailma finantsturgude ja poliitika hädades ei maksa siiski süüdistada nartsissismi. Kõike ei tohi taandada üksikisiku tasandile. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Ameerika psühhiaatriaühingu diagnostika käsiraamat kirjeldab nartsissismi isiksusehäirena, millele on omane üleolekutunne ja enese õigustamine
........................................8 Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid
5 KOKKUVÕTTE Oma referaadi kirjutamise käigus ma sain teada, et noorukiiga on tavaline arenguetapp, mida läbis iga täiskasvanuks saanud inimene, mille eesmärk on lapse järkjärgult eraldumine lapsepõlvest ja saamine personaalseks täiskasvanuks. Noorukiiga jaguneb kolmeks etapiks: varane noorukiiga (umbes 11-14 aastani), keskmine noorukiiga (umbes 15-18 aastani) ja hilisnoorukiiga (umbes 19-22 aastani). Igal etapil on omad iseloomulikud objektisuhted. Vanases noorukieas noorukil on nartsissistlikud objektivalikud, sageli lühiajalised. Eksperimenteerib objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. Keskmise noorukieas on aktuaalne oidipaalsete positsioonide uuenenud töötlemine. Esimesed heteroseksuaalsed objektivalikud on hämmastavalt sarnased vanematega või neist diametraalselt erinevad. Võimalikuks muutuvad uued heteroseksuaalsed libiidsed objektid, kuna loobutakse infantiilsetest seksuaalsetest ja nartsissistlikest positsioonidest
Nartsissisti lapsepõlves on teda sageli mõlema vanema poolt ülearu hellitatud. Seetõttu kasvabki ta üles teadmisega, et on erakordne. Loomulikult satub see vastuollu koolis, kus ta kuuleb, et polegi eriline. See põhjustab omakorda olukorra, kus noor üritab kõigile lakkamatult meelde tuletada, et ta on eriline. Uuringud on näidanud, et aegajalt ilmutab umbes viis protsenti meestest ilmseid ja häirivaid nartsissistlikke jooni. Huvitav fakt on aga see, et paljud nartsissistlikud inimesed võivad üles sulada, kui 1. neil läheb elus eriti hästi ja seega saavad nad oma oodatud aplausi; 2. neil läheb elus eriti halvasti, kuna see kärbib upsakust ja toob maa peale tagasi või siis kolmas variant, et nad loovad püsiva ja kestva suhte inimesega, kes ütleb neile, millal järele jätta, sest hinges ihkab ta leida kedagi, kes temast tugevam oleks. Histriooniline e näitlejanna peetakse end võluvaks ja muljetavaldamaks, samas, kui teised on
kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus avaldub enesearmastusena ning jätab tugeva eneseväärikustunde mulje, tegelikult puudub eneseväärikustunne aga hoopis ning kogu enesekindluse demonstratsioon peab seda varjama.“
Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest, küsimus võib olla ka vääras õppimisviisis. Raamat on jaotatud kümnesse teemasse, mida autor käsitleb eraldi peatükkidena. Esimeseks teemaks on natrsissistlik iseloomuhälve. Kõik nartsissistliku iseloomuhälbe all kannatatavad inimesed on isiksustena suurel määral samalaadsed, hälbe tunnuste hulk ja selgepiirilisus aga olenevad hälbe suurusest. Nartsissistlikud inimesed on ülimalt minakesksed ega suuda teisi arvestada. Nad peavad ennast keskpunktiks ja tahaksid, et kogu maailm selle ümber pöörleks. Neil on alati õigus ja nad võivad teha, mida tahavad, ka seadusi omamoodi tõlgendada. Kui nad teistega seepärast vastuollu satuvad, siis arvavad nad, et teised on nende peale kadedad, tahavad neile kaikaid kodarasse loopida, sõlmivad nende seljataga intriige.
- Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus - Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud o Vanemate ebastabiilsus o Temperamendierinevused Esinemissagedus - Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed - Naised rohkem ebastabiilsed ,sõltuvad, hüsteerilised - Madalates sotsiaalsetes gruppides enam - Lahutatutel enam - Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas
annaabi.ee 
