1.Sugu Mees ....... Naine ....... 2.Klass 10 ...... 11 ...... 12 ...... 3.Kui palju on sind kiusatud gümaansiumis õpitud aastate jooksul? Mitte kunagi ..... Harva ..... Sageli ..... Tihedamini ..... 4.Kuidas sind on kiusatud ? Narritud ..... Löödud ..... Asju on ära võetud ja peidetud ..... Sõimatud ...... Solvatud ..... Muul viisil ..... 5.Kes sind kiusas? Klassikaaslased .... Vanemad koolikaaslased .... Nooremad koolikaaslased .... Õpetaja .... 6.Kuidas kiusamine sulle mõjus ? ........................................................................... 7.Kellele sa sellest rääkisid, et sind kiusati ? Vanematele .... Õele/Vennale ... Sõbrannale/Sõbrale .... Õpetajale .... Ei rääkinudki ... 8
Kõikides koolides tuntakse seda. Tavaliselt piirdub see vaimse vägivallaga, aga ka vahetevahel minnakse füüsiliselt kallale. Ka tühisel mõnitamisel ja tõuklemisel on omad tagajärjed. Aga kes on siis üldse kiusajad ja kiusatavad? Kiusajateks on tavaliselt endast vägal heal arvamusel olevad õpilased, tavaliselt on nende õppeedukus keskmine või alla selle. Nad kiusavad teisi, kuna nad on teistest erinevad. Kiusajaks hakkab see, keda on narritud teises koolis, väiksemas klassis või lasteaias. Tema perekond on vägivaldne või temast ei tehta eriti välja nii kodus kui ka koolis. Ta soovib teistele võimalikult palju haiget teha ja tõsta samas teiste kaasõpilaste ees oma populaarsust. Nad kiusavad sageli ka lihtsalt igavusest. Sellistel õpilastel on palju energiat ja suur tähelepanu-vajadus. Kiusajad ei suuda olla sõbrad ning nad ei oska omale sõpru leida. Kiusajatel on sageli ka
saatnud. Alatihti on ka loomulikult viga lapse kasvatuses ja vanemates. Miks on vaja kiusata kaasõpilasi? Arvatavasti mitte sellepärast, et neid häirib näiteks see, et kellegil on suured kõrvad vaid see hoopis, et on on vaja olla lahe ja midagi nõmedat korda saata. See aga keda kiusatakse saab kohutaval moel haiget ning sellest võivad jääda eluks ajaks armid. Kiusajate vastu midagi teha ei anna, tuleb olla lihtsalt ise tugev ja vastu hakata. Kui oled ühe korra narritud või kiusatud jäädakse seda ka edaspidi tegema ning kui sa sel korral vastu ei hakka mõeldakse juba järgmisele kiusamiskorrale. Sel juhul võivad asjad kiskuda päris jubedaks kuni peksmiseni välja, kui sa enda eest välja ei astu. Mina arvan, et iga laps peab ennast ise kaitsma ja kooli õppenõukogu või kesiganes ei suudaks selle vastu mitte midagi parata. Oska kaitsta end kiusajate eest ja su elu on nagu lill!
Kui ka vastav õhkkond on õige ja õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on harmoonias siis on õpilastel ka paremad õpitulemused.Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis puudub kindel kord , samas aga on õpetajatele seatud teatud piirangud mille piiridesse peavad nad jääma noorsugu distsiplineerides.Koolikiusamisest rääkides ,olen isegi olnud kõrval kui kaasõpilast on kas narritud või lausa füüsiliselt kiusatud aga pole julgenud sekkuda kartes langeda ise kiusatavaks.Tänapäeva koolides paljudesse õpingutesse kaasatud IKT vahendid ,mis muudavad õppimise palju lihtsamaks ja laiendavad õpilase silmaringi.Paljud õpilased on gümnaasiumi esimesel aastal juba keskkonnaga kohanenud ja õpiraskustega toime tulnud ning harjunud keskkooli õppesüsteemiga.Osad aga ei tea isegi mis nad keskkoolis teevad ja eelistavad niisama tundides istuda
lastekodust. Kui Raido ja ta pere lastekodusse jõudsid, jäi neile kõigile silma üks trullakas aga väga tore ning sõbralik poiss. Koos otsustasid nad, et nad et just sellest poisist saab nende pereliige. Raido rõõmustas uue mängukaaslase üle ning Juhan oli õnnelik, sest ta sai endale perekonna.Uues peres sai Juhan endale korraliku välimuse ning parimad vanemad, keda võiks tahta lastekodust tulnud laps. Juhan oli õnnelik, sest ta ei haisenud enam ning teda ei narritud uues koolis. See lugu rääkiski sellest, kuidas saab üks pere olla hooliv kaaslane
Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli narritud, istus ta õnnetult kivi peal ja nuttis. "Miks nad küll mind ei armasta? See ei ole üldse hea, kui sind põlatakse." Nuuksus suur koletis. Kivi oli küll päikese käes soojaks läinud ja seda kattis kena roheline pehme sammal, aga see ei teinud koletise tuju paremaks. "Miks ma pean olema suur koletis? Kui ma oleksin väike nagu sipelgas, siis oleks kõik minu sõbrad, " mõtles suur koletis, kes kivi sooja kivi peal istudes pisaraid kuivatas. Siis aga tuli suurele koletisele
Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti. Vürst Mõshkin saabus Venemaale pärast oma 20-ndaid eluaastaid, seega oli tema isiksus juba kujunenud. Teda oli kasvatanud kasuisa armastuses ja ta erines teistest venelastest oma erakordse headuse poolest. See, et ta langetõve all oli kannatanud, muutis ta tundlikuks ja õrnaks. Ka kaastunne, mõistlikkus ja halemeelsus olid tingitud haigusest, kuna teda oli palju narritud ja solvatud selle pärast. Juba Shveitsis leidsid aset vahejuhtumid laste, tema ja haige tütarlapse vahel, mis mõjutasid vürsti edasist käekäiku. Mõshkin lahendas olukorra nii, et tüdruk sai õnne tunda enne surma, kuna lapsed olid teda armastama hakanud tänu vürstile ja vürst ise näitas sooje tundeid tüdruku vastu, nii vähemalt näis see teistele. Vürsti nõrkuseks oli liigne headus, kuid oskamatus seejuures end õnnelikuna tunda
kuningatütrega , kes talle pärijaid kingiks. Määratud päeval kui kuningas pidi oma otsuse teatama, lendas merele valla aknast sisse kaks pääsukest. Ehmunult lendasid nad uuesti minema, ent ühel neist kukkus noka vahelt maha naisterahva pikk juuksekarv, peenem kui siidniit ja sädelev nagu päikesekiir. Ja sellega sai asi otsustatud, ta kutsus parunid ja ütles neile, et nad peavad juuksekarva omaniku leidma ja selle naise võtab ta enda riiki kuningannaks. Parunid mõistsid, et neid on narritud ja petetud. Vaadati vihaga Tristani poole, sest kahtlustati, et ta on jälle mõne kavalusega hakkama saanud. Tristan teadis, kellele see juuksekarv kuulub ja ütles, et otsib läheb ise otsima kuldjuukselist kaunitari. Ta riietas end nii nagu kaupmehed, et ära ei tuntaks. Ta tutvustas ka seltsilisi, kes temaga olid, kui kaupmehed, kes tulid äri ajama. Ühel hommikul kuulis ta jubedat heli, nagu oleks deemon röögatanud. Saades teada, et seda häält teeb kõige tigedam ja jõletum elukas
töötlemiskiiruses. Sooritusi mõjutab suur ebakindlus ja sisemine pinge. Enamus energia läheb iseendaga toimetuleku peale. Patsient jäetakse ravile Tallinna Lastehaiglasse, Psühhiaatria osakonda. Alguses poiss on kartlik ja arg, vaikne. Mõne päeva jooksul kohaneb, kasutab vabalt ja valimatult ebasensuurseid väljendeid, segab teisi ega lase teistel magada. Selgub, et TLT on teda kiusatud suuremate poiste poolt, antud peksa, mõnitatud ja narritud. 16 Janile määratakse raviks pikaajaline psühhoteraapia ja medikamentoosne ravi (Concerta, Zoloft). Ta vajab turvalist ja kontrollitud elukeskkonda ning järjekindlat õpetamist ja juhendamist. Nädalaks jäetakse ravile Mustamäele. I Ravi periood 26.oktoober - 4.november 2012 Ravi alguses esimesel päeval on väga vaikne ja rahulik, tutvus kiiresti teiste lastega.
seisundit on kogenud 25% 7.–9. klassi uuritavatest poistest ja 33% sama vanuserühma tüdrukutest. Samas toovad uurijad välja seosed riskiva seksuaalkäitumise, depressiivsuse, suitsidaalse mõtlemise, tahtliku enesevigastamise ja suitsiidikatse sooritamise vahel (Heidmets jt 2009: 160). 10% Tallinna koolide 8. klasside õpilastest, keda valdab pidevalt või sageli elutüdimus, ning 17% sama vanuseastme õpilastest, keda on korduvalt narritud või kiusatud, moodustavad põhjendamatult suure riskirühma (Kruusvall, Tomson 2004: 25–28). Koolikiusamine on Eestis enam levinud kui paljudes teistes Euroopa riikides. 45% 11–15- aastastest õpilastest märkis, et neid on koolis viimase kahe kuu jooksul kiusatud. Paraku on kiusatute hulgas rohkem neid, kes hindavad oma tervist rahuldavaks või väga halvaks. Ka kiusajad peavad oma tervist enam halvemaks ning neile pigem ei meeldi koolis käia.
Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti. Vürst Mõshkin saabus Venemaale pärast oma 20-ndaid eluaastaid, seega oli tema isiksus juba kujunenud. Teda oli kasvatanud kasuisa armastuses ja ta erines teistest venelastest oma erakordse headuse poolest. See, et ta langetõve all oli kannatanud, muutis ta tundlikuks ja õrnaks. Ka kaastunne, mõistlikkus ja halemeelsus olid tingitud haigusest, kuna teda oli palju narritud ja solvatud selle pärast. Juba Shveitsis leidsid aset vahejuhtumid laste, tema ja haige tütarlapse vahel, mis mõjutasid vürsti edasist käekäiku. Mõshkin lahendas olukorra nii, et tüdruk sai õnne tunda enne surma, kuna lapsed olid teda armastama hakanud tänu vürstile ja vürst ise näitas sooje tundeid tüdruku vastu, nii vähemalt näis see teistele. Vürsti nõrkuseks oli liigne headus, kuid oskamatus seejuures end õnnelikuna tunda
Armuloo algul nõustub naine teiste armukestega ja algul on poeet solvunud. Lõpuks süüdistab poeet selles kõiges ikkagi end, daam hülgab ta. Sonettide lõpus tõdeb poeet, et on naiste ihaluse ori ning ei saa midagi selle vastu teha. Tume daam pole aga välimuselt täiuslik, nagu tavaliselt armunute luules on. 6. ,,Narruse kiitus" Erasmus Rotterdamist Esmalt trükitud aastal 1511. Eessõnas- Paavstid pigem teevad ise pattu, kui sellest oleneb nende töökoht. Enne pole pappe eriti narritud, aga nemad on ju ka inimesed, miks ei peaks neid narrima. Vaatluse alla võtnud pigem naeruväärset kui vastikut. Inimesed olid kohe rõõmsad, kui ta kõnet pidama tuli. Narrusele mõeldud jutt. Paljud palkavad endale meelitusteütleja. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise. Narruse kiiduväärt teod. Paljud kõnemehed räägivad, et oma 30 a valmistatud kõne peale tulid nad hoopealt, paari päevaga. Paljud kõnemehed tahavad kasutada välismaiseid sõnu, ei oska
annaabi.ee 
