● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestik Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau (1640 m) ja kahetipuline Iremel (1590 ja 1450 m) Lõuna-Uuralis. Pilt Pilt Kasutatud kirjandus ● http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uural4 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Uural
Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu. ∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida- Uurali omad. Veekogud ∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele koduks
Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud.
Folkloor on rahvakultuuri osa, milles on ühendatud teadmised, kunstid ja kogemused (s.t vaimne kultuur) (Vt Leea Virtanen. Suomalainen kansanperinne, 1988). Saksa Folklore: Volksdichtung Rahvaluule - Volksdichtung - vaimne (sõnaline) pärimus; tänapäeval kasutatakse enam mõisteid: Folklore, Volksüberlieferung (rahvapärimus), Traditon; või hoopis vastava pärimusvaldkonna nimetusi (Volkslied, Volkserzählung) (Vt Enzyklopädie des Märchens, B. 4). Vene folklor: narodnaja poezia narodnaja/ustnaja slovesnost 1910-20ndail eriti termin ustnaja slovesnost. 20. sajandil domineeriv termin folklor, mis on eesti folkloorist kitsam mõiste, hõlmates sõnaloomingut, muusikat; tantsu, mänge, rahvadraamat. Folkloori määratlemise ühis- ja erijooni Põhja-Ameerika ning Euroopa teadustraditsioonides vt: Lauri Honko artiklist Folklooriprotsess. Mäetagused nr 6, 1998, lk.56-84. Austraalia rahvaluule mõistest vt: J. S. Ryan, Austraalia folkloor eile ja täna:
Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel. Kiltmaa keskmine kõrgus - 500 kuni 700 m merepinnast. Lõunas piirneb Kesk-Siberi kiltmaa Lääne- ja Ida-Sajaanide mäeahelikud.
2) Völkerkunde etnoloogia väljaspool Euroopat. Soomes kujunes samuti välja kaks mõistet: folklore ja kansanrunos, mis sisuliselt kattusid. Folkloor tähistab Soomes eelkõige suulist pärimust, milles on ühendatud rahva kogemused, kunstid ja teadmised (vaimne kultuur). Samas etnoloogia tähistab nii vaimset kui ainelist pärimust. Saksamaal tähistab folkloori samuti kaks mõistet: Volksdichtung ehk Folklore, mis mõlemad tähendavad vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule
terroristid. Viimased rajasid uue organisatsiooni Rahva Tahe ( ), mille eesmärk oli terrori ja propaganda abil riigis keisrivõim kukutada ja luua seeläbi tee revolutsioonile, mis pidi vana korra lõplikult minema pühkima. Nende tuntuim ja kõige rängemate tagajärgedega tegu oli keiser Aleksander II tapmine 1881. aastal. Revolutsiooni see kaasa ei toonud, küll aga hävitas võimaluse Venemaal reformide läbi demokraatlikuks saada. Keisri tapmise eest poodi Narodnaja Volja juhid Andrei Zeljabov (1851-1881) ja Sofja Perovskaja (1853-1881) koos mitme kaasosalisega üles. Hiljem üritasid organisatsiooni liikmed tappa ka keiser Aleksander III-t, selles eest poodi üles ka näiteks Lenini vanem vend ja eeskuju Aleksandr Uljanov (1866- 1887), ent kuna isegi keisri tapmine revolutsiooni ei olnud toonud, siis narodniklik liikumine hääbus. Narodniklusest väljakasvanud poliitiliste gruppide baasil loodi 1901 Sotsialistide-Revolutsio- nääride Partei (esseerid)
vahel: Venemaa Keisririigi jaoks tõusis päevakorda pealinna Peterburi julgeolek. Venemaa Keisririigi valitsusringkonnis kardeti baltisakslaste võimalikku orienteerumist Saksamaale; Vene võime muutis eriti murelikuks võimalus, et sakslastel õnnestub eestlasi ja lätlasi ümber rahvastades muutuda Baltikumis enamusrahvuseks. Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti Narodnaja Volja terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse, kehtestas maksutsensusele tugineva valimissüsteemi ja mittesakslastele võimaluse valimistest osa võtta. Eriti sõjakaks muutus aga Vene keskvõim Aleksander III (valitses 1881–1894) troonile tõustes: saksavaenuliku suhtumise kinnitusena jättis keiser kinnitamata kohaliku autonoomia aluseks
80ndate lõpul on ta juba üsna kuulus kirjanik, tema teenistus on väga hea. Sel perioodil otsustab Tsehhov oma elu muuta. Tema elus on vähe pinget ja raskusi. Ta võtab ette oma kuulsa reisi Sahhalini saarele. Selleks, et sinna saada, oli vaja kulutada palju füüsilist energiat ja aega. Pidi rändama läbi Siberi. Tsehhov otsis pidevalt raskusi. Sahhalini saarel viibisid vangid. Ta sai siseministeeriumilt loa vangidega suhelda, v.a poliitvangidega. Ta ei tohtinud kohtuda Narodnaja Volja liikmetega, kes tapsid Aleksander II. Veel ei tohtinud ta kohtuda Poola revolutsioonilise liikumise liikmetega. Tsehhov seab endale väga mitmekülgsed eesmärgid. Teda huvitab Sahhalini saare asukoht, maastik, pinnas, floora-fauna. Enne sinna minekut luges ta selle saare kohta palju teaduslikku kirjandust. Tema eesmärgiks on kirjutada väitekiri. Ta sõidab sinna kaks kuud. Ta korraldab iseseisvalt elanikkonna loenduse. Naastes hakkab ta kirjutama mahukat uurimust. Eeskätt
Euroopat kui niisugust pole olemaski. Aga tema hukkumisel pääsesid kolm tarka Aasiasse, kes viisid sinna teate, et millalgi kuski on olnud vene keel. Ja siis äkki leitakse kaevamisel kustki mingisugune kivi -- vanad õigeusu-kiriku varemed, tähendab, -- ja kivil on kiri, mida ükski ei tunne ja mille lugemiseks tulevad kokku kogu maailma keeletargad. Kiri on muidugi venekeelne ja temas seisab Puskini ,,Mälestussamba" algus: ,,Ja pamjatnik sebe vozdvig nerukotvornõi, k nemu ne zarostjot narodnaja tropa." Ja mis te nüüd arvate, kui targad kangesti uurivad ja veel kustki vene kirja leiavad, kas nad siis ei või viimaks otsusele tulla, kogematagi, et Puskin on surnust üles tõusnud? Mina ütlen, et võivad, sest kui Puskin on oma kümme tuhat aastat mullas olnud, siis on ta rohkem väärt kui Kristus, kes on istunud kaks tuhat aastat jumala paremal käel, ja kui kellelgi on juba kord nii hirmus suur väärtus, siis on ta tingimata surnust üles tõusnud. Tingimata!"
annaabi.ee 
