Taimematerjali jagamine ehk vegetatiivne paljundamine Jagamine- Jagamise käigus kaevatakse kogu taim mullast välja ja jagatakse väiksemateks osadeks nii, et igal osal oleksid juured all. Jagatakse taimi mis elavad rohkem, kui kaks aastat. See meetod võimaldab ka vana taime noorendada. (Salvei, piparmünt, meliss, liivatee, rabarber, lauk) Narmasjuurtega taime jagamine- Kaevatakse terve taim või osa taimest labidaga / aiahargiga välja. Pinnas juure ümbert kas maha raputada või pesta. Lõhestage mullapall kahe aiahargi abil kaheks. Hoida alles ainult noored elujõulised taime osad, vanad ja kõdunenud minema vistata, et vältida haiguste ja kahjurite levikut. Istutada ümber nii, et juured jääksid vahetult mullapinna alla. Juurevõsudega taime jagamine Juurevõsu võib enne üleskaevamist emataime küljest
taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise
pikad kaksiktiibviljad paiknevad horisontaalselt, veidi sirpjalt kõverdunud. Põldvaher on hinnatud pargipuu, kasvades nii täisvalguses kui ka mõõdukas varjus ja taludes linnatingimusi. Noorelt kuni 15 aastani kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub. Eelistab viljakaid lubjarikkaid muldi, olles lubjalembeseim vahtrate seas, taludes hästi mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu. Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna
Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 ). Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta. Müüa lubatakse vaid ilma lehtedeta s.t. sügisel pärast kasvu lõppemist ja kevadel kuni lehtimiseni. Istikul ei tohi olla kuivamistunnuseid. Nõuistik peab olema hästi juurdunud, nõu maht peab vastama istiku kvaliteediklassile. Vaarikaistikud jaotatakse kahte kvaliteediklassi: 1. klass- maapalne osa vähemalt 40 cm ja varre läbimõõt 5 cm kõrguselt vähemalt 6 mm 2. klass- vastavalt 30 cm ja 5 mm
ISTUTUSMATERJAL tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema vähemalt 5 cm pikkune narmasjuurtega juurestik, südamikupung ja kolm lehte. Kevadisel istikul ei pruugi alati olla kolme hästiarenenud lehte. Soojade päikesepaisteliste ilmadega läheb paremini kasvama väiksema lehemassiga taim.Parim eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutada tuleb taim nii, et südamik jääks 5-8 mm sügavusele, see võimaldab septembris istutatud taimedel korralikult juurduda ja juba järgmisel aastal saaki anda. Suviseks istutamiseks tuleb taimed ette valmistada augustis, sealjuures saab
Põldohaka esinemisel tuleb ära oodata uue leheroseti tekkimine. Selleks kulub soodsates tingimustes 10...12 päeva. Seejärel koorida 10...12 cm sügavuselt. See kurnab tema roomjuurestikku, mis asub allpool künnikihti. Põld- piimohaka massilisel esinemisel tuleks koorida hanijalgkultivaatoril ja äketega agregaadiga. Sobivaim koorimissügavus on 5 7 cm. Hanijalgadega lõigatakse läbi juured ja äketega katkutakse mullast välja rohkete narmasjuurtega leherosetid. Künda oktoobris. Taoline harimine on kündmisega võrreldes vähendanud umbrohtumust 65 70%. Koorimise efektiivsus suureneb, kui enne kündmist pritsida üldhävitava herbitsiidiga. Roundup (preparaadi kulu 1,5 2 l/ha) Koorimise ülesanded vee- ja õhureziimi reguleerimisel: 24 - niiskusvarude säilitamine - koorimisega kobestame mulla pinda, mistõttu kapillaarne veetõus ei ulatu maapinnani ja
Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist metsloomade poolt ja tugevat tagasilõikust. Hea meetaim, andes kuni 25 kg mett hektarile. Juurestik maapinnalähedane, kuid tihedate narmasjuurtega. Annab hõlpsasti juurevõsu. Puit nagu öeldud tugev, lülipuiduline, kollakaspruun, tihe ja kõva, valmistatakse väikseid tarbeesemeid, rehapulki, puitvarnasid, jalutuskeppe jne. Vilju on kasutatud rahvameditsiinis kõhuhädade puhul lahtistina. Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica L.) [tatárika] Püstine, tihedavõrseline kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas
Viljad: kerajad, paarikaupa koos paiknevad tumepunased kuni 0,7 cm läbimõõdus marjad, nõrgalt mürgised, maitsevad lindudele, 1000 seemne mass umbes 5 gr., VII-VIII. Liik on väga vähenõudlik, leppides tagasihoidlike kasvutingimustega. Külmakindel, linnatingimusi taluv, tuult, kuivust, varju ja mulla soolsust taluv, samuti talub kärpimist metsloomade poolt ja tugevat tagasilõikust. Hea meetaim, andes kuni 25 kg mett hektarile. Juurestik maapinnalähedane, kuid tihedate narmasjuurtega. Annab hõlpsasti juurevõsu. Puit nagu öeldud tugev, lülipuiduline, kollakaspruun, tihe ja kõva, valmistatakse väikseid tarbeesemeid, rehapulki, puitvarnasid, jalutuskeppe jne. Vilju on kasutatud rahvameditsiinis kõhuhädade puhul lahtistina. Sordid:'Compacta'; 'Hedge King' Tatari kuslapuu (Lonicera tatarica L.) Püstine, tihedavõrseline kuni 3 (4) m kõrgune kollakashallide okstega kõrgem põõsas või harva ka madalam puuke kasvab looduslikult
annaabi.ee 
