Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit. Väliskihis 5 elektroni.Asub teises A rühmas teises perioodis.( ruutskeem : 1s2 2s2 5p3) Lämmastik on mittemetall. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape
Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks · Lämmastik Lämmastik moodustab 78 % Maa atmosfäärist. Lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. · Kloor Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul ), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. · Heelium Heelium eksisteerib looduses isotoopidena 3He ja 4He. Toatemperatuuril ja normaalrõhul on 4He ja 3He gaasid
Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla. Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Hargnev ahel süsinikahel hargneb mitmeks ja on seotud naabersüsinikega Hargnemata ahel süsinikuahel on ühe pika ahelana
2003. aasta Karl W. Hilligu põhjalike molekulaargeneetiliste uuringu põhjal selgus, et tõenäoliselt hõlmab perekond kaks liiki. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Traditsiooniliselt on seda kasvatatud (ka Eestis) kiu ja seemne pärast.Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, millest uurituim on psühhoaktiivne tetrahüdrokannabinool (THC). Kanep tööstuses: Kanepit, milles ei ole narkootiliselt toimivaid ühendeid, kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil: · õli saamiseks (õlikanep); · kiu saamiseks (kiukanep); · kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Kanep mõnuainena: Seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas (või veidi varem Kesk- ja Lõuna-Aasias) kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik
Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel.
6Li + N2 = 2Li3N 3Ca + N2 = Ca3 N2 Lämmastik looduses Äikese ajal, mügarbakterid, tööstuslikult Lämmastikväetised Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Madala temp tekitamiseks külmutusseadmed Lõhkainete tootmiseks Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel
ning see tähendab salpeetri tekitaja. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772. aastal Edinburgh'is. Kuna lämmastikuga täidetud anumas hukkusid kõik hiired ning kustusid põlevad küünlad ja fosfor, siis nimetasid teadlased algul lämmastikku surnud ehk riknenud õhuks. 1787.a andis prantsuse keemik Antoine Lavoisier uuele gaasile nimetuse ,,lämmastik". Lämmastik on suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku ligikaudu 78%. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Vaba lämmastiku kasutamine on piiratud. Teda kasutatakse elektrilampide täitmisel.
Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Ühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15.
Tähtsamad kasutusalad on toidu külmutamine, metallosade kokkutõmbekinnitus, kemikaalide ohutu tootmine, toidu pakendamine, ammoniaagi tootmine. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s .Vesinik on tüüpiline mittemetall .Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element.
nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Laiemalt tuntakse kahte liiki -- india kanepit (Cannabis sativa var. indica) ja ameerika kanepit (Cannabis sativa var. americana), mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest kasutanud inimese psüühika mõjustamiseks. Kanepit on kultiveeritud ka kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks. Kanepitaimes on kuni 60 alkaloidi, millest tähtsaim on narkootiliselt aktiivne (9delta)tetrahüdrokannabinool (THK). Viimast kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis. Tal on mõningane valuvaigistav toime. Kanepist valmistatud narkootiliste ainete (marihuaana, hasis) suitsetamisel on tunda eripärast lõhna, mis fikseerub riietele, levib lähiümbruses. Suitsetamisel avaldub kanepi
Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit. Ksenoon(Xe)- Ksenoon kondenseerub temperatuuril -108°C ja tahkub temperatuuril -112 Celsiuse kraadi. Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt. Radoon(Rn)- Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Ta kondenseerub temperatuuril 62 Celsiuse kraadi ja tahkub temperatuuril 71 Celsiuse kraadi.Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik. Argoon(Ar)- Väga vähesel määral leidub argooni merevees ja maakoores. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar.
Alkohol tühjendab maksa glükogeenivarud. Sellele järgneb kiire vere suhkrusisalduse tõus ja seejärel hakkab ühtlaselt langema, sest maksa võime uut glükoosi toota on nõrgenenud. Seega alkohol pärsib taastumisprotsesse organismis. TETRAHÜDROKANNABINOOL (THC ) Kanep (Cannabis sativa) on maailmas laialt levinud. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9- tetrahüdrokannabinool (THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. Kanepi THC sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. THC-d sisaldavaid kanepiprodukte marihuaanat (kuivatatud kanepilehtedest või õitest valmistatud puru) ja hašišit (kanepivaik) suitsetatakse harilikult sigarettides või piibus. 4.1 TOIMEMEHHANISM Kannabinoidiretseptoreid on teada vähemalt kaks alatüüpi, CB1 retseptorid paiknevad
3 Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsamalt öeldult THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Kanepit, milles ei ole narkootiliselt toimivaid ühendeid, kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil: · õli saamiseks · kiu saamiseks · kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Marihuaana... Marihuaana on lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). Koostisosadeks on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. Levinuimad
• Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5–9 saagja servaga lehekesest. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali, neist 61 kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9-tetrahüdrokannabinool (ehk lühendatult THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. Kanepi THC-sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. 1960- 70. aastatel sisaldas keskmine marihuaanasigaret 1–3% THC-d (ehk umbes 10 mg sigareti kohta),
põõsakujuline taim, mis kasvab nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Laiemalt tuntakse kahte liiki -- india kanepit (Cannabis sativa var. indica) ja ameerika kanepit (Cannabis sativa var. americana), mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest kasutanud inimese psüühika mõjustamiseks. Kanepit on kultiveeritud ka kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks. Kanepitaimes on kuni 60 alkaloidi, millest tähtsaim on narkootiliselt aktiivne (9delta)tetrahüdrokannabinool (THK). Viimast kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis. Tal on mõningane valuvaigistav toime. Kanepist valmistatud narkootiliste ainete (marihuaana, hasis) suitsetamisel on tunda eripärast lõhna, mis fikseerub riietele, levib lähiümbruses. Suitsetamisel avaldub kanepi toime väga kiiresti (10-30 minutiga) ja kestab väikeste
reguleeritud põllumajanduslikku kiu- ja seemnekanepi kasvatust ka Eestis. (16) Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 23 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 59 saagja servaga lehekesest. Kanepitaimes on umbes 400 eri kemikaali, neist 61 kutsutakse kannabinoidideks. Kannabinoididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne delta-9-tetrahüdrokannabinool (ehk lühendatult THC), mis tekitabki tarvitamisest tingitud psüühika muutusi. THC-sisaldus sigaretis (võttes lisaks arvesse suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. (1) Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju,
vaimsete võimete edasise kahanemisega, ta vaba taha oli täielikult välistatud ning tema võimed riiki juhtida olid pärsitud ja see pärsitus kestis terve eluaja. See tulenes pärilikust 10 soodumusest, seda turgutas ta kasvatus, selle arengut kiirendasid ta eluviis ja elukogemused, vaimsed ja hingelised mõjutused, mille hulka loeti ka Wagneri muusika, sest see võis mõjuda inimajule narkootiliselt. SURM JÄRVES Kuningas palus, et talle muretsetaks mürki. Põgenemistee oli juba ära lõigatud. Sandarmid, kes olid teda kaitsnud, asendati uutega, kes teda valvasid. Ta peas keerlesid paljud erinevad enesetapumõtted. Lõpuks õnnestus tal surra: kuningas kasutas jalutuskäiku pahaaimamatu hulluarstiga selleks et leida surm järves; ta läks Guddeniga, kes oli talle vette järgnenud ja püüdnud teda
KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED Kanep (Cannabis sp.) on laialt levinud üheaastane, kuni 5-6 m kõrgune põõsasjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis, nii metsikult looduses kui ka kultuurina. Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel. Nimetatud alkaloididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne (9- delta-) - tetrahüdrokannabinool (edaspidi lühendatult THK). Seda ainet sisaldab kogu taim, kuid erinevas kontsentratsioonis. Enim sisaldub THK emastaime ladvaosas (õisiku lehtedes). Eristatakse järgmisi kanepist valmistatavaid narkootilisi aineid: 1. marihuaana, 2. hasis, 3. hasisiõli (ekstraktid, nastoikad) ehk nn. vedel hasis. Mõnikord kasutatakse kanepiproduktide puhul ka üldisemat terminit kannabis, täpsustamata kas jutt on marihuaanast või hasisist
annaabi.ee 
