40 haigustest/riskidest 30 ei ole teadlik 20 suitsetamisega kaasnevatest 10 haigustest/riskidest 0 suitsetajad mittesuitsetajad Paljud suitsetajad ei uskunud, et see võib edasi viia narkomaaniani (65%), kuid 35% neist siiski uskus (tabel 4). Tabel 4 100 90 80 70 usun, et suitsetamine viib 60 narkomaaniani 50 ei usu, et 40 suitsetamine viib
mõni uus trenn või muu hobi. Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe Varu endale aega, et asju lahendada. Stressiga võitlemine Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Naerata! Tee trenni ja toitu tervislikult Ravimata jäänud stress võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni. Stressiga võitlemine OLULINE ON STRESSI SÜMPTOMEID ÕIGEAEGSELT MÄRGATA, STRESSI PÕHJUSTEGA TEGELEDA NING VAJADUSEL ABI OTSIDA. Stressiga on võimalik toime tulla Samuti võid õppida kasutama mõnd sobivat lõdvestustehnikat(meditatsioon, autogeenne treening ja hingamisharjutused) Click to edit Master text styles Second level Third level
Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni. · Pane kirja oma tunded ja meeleolud, mida kogesid päeva jooksul. Võid need adresseerida ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. · Ära võrdle oma hindeid ja edasijõudmist kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga.
P o le ve e l k in d e l 26 2. Kas sa oled teadlik kõigist riskidest/haigustest, mis kaasnevad suitsetamisega ? 6 Jah ei 35 3. Kas sa usud, et suitsetamine võib viia edasi narkomaaniani? 100% 80% 60% E i ja h 40% 20% 0% 1 15 4. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast suitsetavad ? 11
·kõhnub või tüseneb märgatavalt ·sageneb pea-või kõhuvalu ·kaebab pidevalt väsimust ·on apaatne ·magab rohkem või vähem tavalisest ·eelistab üksindust ·ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu ·ei suuda otsuseid vastu võtta ·väljendab oma väärtusetust ·ei suuda asju meelde jätta ·ei suuda keskenduda ·on sageli nutune Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani,elutüdimuseni,suitsiidini. Vanemad ei tohi depressiivset last: ·jätta sellisesse olukorda üksi ·käskida tal end kokku võtta ·anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda jälgida ·süüdistada ·kritiseerida ·muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse On selge, et varajastel elukogemustel on lapse arengus ja täiskasvanute maailmaga kohanemises märkimisväärne roll. Enamik lapsi ei suuda valusatest üleelamistest lihtsalt välja kasvada
Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni. Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga
· kaebab pea või kõhuvalu; · kaebab pidevat väsimust; · magab rohkem või vähem tavalisest; · eelistab üksindust; · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu; · ei suuda otsustusi vastu võtta; · väljendab oma väärtusetust; · ei suuda asju meelde jätta; · ei suuda keskenduda; · sageli nutune. Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni. Mehilane (1997) depressiooni on vaja õigel ajal ära tunda ja õigesti ravida. Kui lapse ja noorukiaja depressioon jääb ravimata, võib see viia täiskasvanuea püsivate isiksushäirete kujunemisele, mida võidakse hakata korrigeerima alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamisega (Mehilane 1997: 112). Vanemad ei tohi depressiivset last : · jätta sellise olukorras üksi; · käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks );