Okupeeriti palju maid Suur arv sõjaohvreid Napoleoni tähtsus Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Ära kunagi sega vaenlast, kui ta on viga tegemas. Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud. Peab tahtma elada ja oskama surra. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. Tsitaate Napoleonilt http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsuse.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Borodino_lahing#Lahingu_tagaj.C3.A4rg http://et.wikipedia.org/wiki/Napoleon_I http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/napoleon Uusaja õpik `'Inimene, ühiskond, kultuur'' 2001. Lk. 149-154 Kasutatud materjalid
Nimelt kirjutati kuninglikule prokurörile kiri, kus Fernand (Edmondi parim sõber, kes oli samuti Mercedesesse armunud) süüdistas teda riigireetmises. Edmond oli saanud Napoleoni enda käest kirja, mille pidi toimetama härra Noirtier’ile Pariisis. Edmond veeti minema tema kihluspeolt ja viidi ülekuulamisele kuningliku prokuröri härra De Villefort’i juurde. Seal rääkis Edmond oma loo ja ulatas Villefortile kirja, mille oli saanud Napoleonilt. Seda lugedes muutus Villefort tõsiseks ja ütles, et hävitab selle kirja kui ainsa asitõendi. Seda öeldes pani ta kirja kaminasse ja ootas, kuni see oli tuhaks põlenud. Hiljem selgub, et Noirtier oli Villeforti isa. Peale seda lubati Edmond “koju”. Tegelikult viidi ta vanglasse, mis oli üsna puhas, justkui tavaline tuba, aga trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse
Kõrgklassitsism Klassitsismi hilisemat perioodi (u. 1800-1830, kitsamalt 1804-1815) nimetatakse kõrgklassitsismiks (Prantsusmaal ampiirstiiliks). Prantslaste kasutatav nimetus iseloomustab hästi selle stiili poliitilist tausta. Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. Ampiirstiil lähtus peamiselt Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Mood 18
Sellel ajajärgul on tugev rokokoolik taust ja mõnikord seda kutsutaksegi rokokoo-klassitsismiks. 2. u. 1800-1830- kõrgklassitsismiks (Prantsusmaal ampiirstiiliks). Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
Napoleonile sai saatuslikuks, et vaatamata sõjalisele edule, ei suutnud ta luua poliitilist stabiilsust, iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi kaasa uusi vaenlasi ja lahendamata probleeme, mis eostasid uue sõja. Sõda Inglismaaga Vastuolusid Inglismaa ja Napoleoni vahel teravdas brittide keeldumine loovutada okupeeritud Malta saart (see oli formaalselt Amiensi rahu rikkumine), teiselt poolt aga Napoleoni tungimine Shveitsi (Helveetsia) 1802 aastal. Inglismaa nõudis Napoleonilt Shveitsi ja Hollandi vabastamist. Napoleon keeldus ning mais 1803 kuulutas Inglismaa Prantsusmaale sõja. Sõjategevus kulges harjumuspärase malli kohaselt – Inglismaal oli ülekaal merel, Napoleonil mandril. Kuni aastani 1805 võitles Inglismaa Napoleoni vastu üksi ning seetõttu puudus brittidel võimalus kahjustada Napoleoni positsioone kontinendil. Samas ei olnud prantslased võimelised ka alustama rünnakut Briti saartele, ehkki aastatel 1803 – 1805 paiknesid Prantsuse väed
Marat’ tema vannitoas, ajendab see sündmus Davidit looma üht oma kuulsaimatest töödest – „Tapetud Marat“. David suutis saavutada selles maalis suurepärase sünteesi realistliku käsitlusviisi ja klassitsismi stiliseeriva lihtsuse vahel. Haruldane on teosest vastu voolav sugestiivsus. Sama haaravad on ka ta teised revolutsioonisündmuste ainetel loodud maalid („Lepeletier de Saint-Fargeau“, „Bara“ jt). Olulisi ülesandeid saab David ka Napoleonilt. Kõige kuulsamaks maaliks saab hiiglaslik (6,1 *9,31 m)„Napoleoni kroonimine“ (1805- 1807), kus kujutatakse 1804. aasta kroonimistseremooniat Notre-Dame’i kirikus hetkel, mil Napoleon krooni Josephine’i pähe asetab. Maal on realistlik hiiglaslik grupiportree, milles meisterlikud üksikasjad on ühendatud ühtseks maaliliseks tervikuks. Teos on saanud terves kunstiajaloos ainulaadseks. Küll tähtis, kuid samasugust kuulsust ei suutnud saavutada teine
62 iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi kaasa uusi vaenlasi ja lahendamata probleeme, mis eostasid uue sõja. Sõda Inglismaaga Vastuolusid Inglismaa ja Napoleoni vahel teravdas brittide keeldumine loovutada okupeeritud Malta saart (see oli formaalselt Amiensi rahu rikkumine), teiselt poolt aga Napoleoni tungimine Shveitsi (Helveetsia) 1802 aastal. Inglismaa nõudis Napoleonilt Shveitsi ja Hollandi vabastamist. Napoleon keeldus ning mais 1803 kuulutas Inglismaa Prantsusmaale sõja. Sõjategevus kulges harjumuspärase malli kohaselt – Inglismaal oli ülekaal merel, Napoleonil mandril. Kuni aastani 1805 võitles Inglismaa Napoleoni vastu üksi ning seetõttu puudus brittidel võimalus kahjustada Napoleoni positsioone kontinendil. Samas ei olnud prantslased võimelised ka alustama rünnakut Briti saartele, ehkki aastatel 1803 –
Paul I-st saab Vm konstitutsiooniline monarh. Iga järgmine periood algas valitsejalootustega. Tema troonilolek lõppes traagiliselt, kuna Paul I hakkas võitlema ajaloo vastu. Ta arvas, et on võimalik uuesti tulla keskaja juurde. Tema ideaaliks oli Jumala poolt õnnistatud monarh. Tema ütles, et Vene riigis on tema ja kõik teised. 1799. sõjaretk Itaaliasse. Aleksander I oli õnnetu, ta elas Napoleoni ajal ta tahtis olla samasugune väejuht, aga ei õnnestunud. Ta sai Napoleonilt lüüa. 1812. aastal toimus Moskvas suur tulekahju. Moskva põles maatasa. 8. aprill 2009 Järgmiseks korraks lugeda ,,Häda mõistuse pärast". Mihhaili lossis tapeti Paul I. Aleksander I periood Aleksander I võeti vastu suurte ootuste-lootustega. loodeti, et Al I kaotab pärisorjuse või vähemalt astub mõned sammud selleks. Tema kasvatus oli väga liberaalne. Tema õpetajaks oli konstitutsiooniliselt meelestatud sveitsi pedagoog. Ta kordas erinevates seltskondades, et Vm
annaabi.ee 
