Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist. Asjade süvenedes said neist viha vaenlased ja Jack moodustas oma ´´suguharu´´. Ta sai peaaegu kõik teised poisid Ralphi leerist üle enda leeri välja arvatud Põssa, Sami ja Eriku. Sam ja Erik olid kaksikud, nad tegid kõike koos, isegi tuld valvasid nad koos. Simon keda peeti natuke napakaks, jäi elu lõpuni era´pooletuks, sest ta tapeti kütide poolt, kuna nad ei saanud hetke jooksul aru et see kelle pihta nad odad viskasid oli Simon. Ühel ööl varastasid Jacki suguharu poisid Ralphilt tule ja prillid millega tuld teha. Ralph läks Jacki käest aru nõudma kuid see ei lõppenud hästi. Kui ta oli jõudnud kalju kindlusesse kus asus Jacki suguharu, lükkas Roger, kes oli nö Jacki parem käsi, ülevalt kalju ääre pealt suure kivilahmaka alla
Kui Berlioz küsib professorilt miks ta õhtul koosolekule ei jõua, vastab professor talle, et Annuska ostis juba päevalilleõli ära ja jõudis selle ka maha pillata, seega pidi koosolek ka ära jääma. Lõpuks kui Berlioz ja Bezdomnõi hakkavad professori juures midagi kahtlustama, tutvustab ta ennast neile. Professor üritab veenda neid, et Jeesus Kristus oli olemas ning ütleb, et selleks polegi mingeid tõestusi vaja. Bezdomnõi ja Berlioz peavad professorit lõpuks napakaks, kuna ta väidab, et osales sündmustes, mis evangeeliumis kirjas on. Berlioz läheb helistama ning tee peal juhendab teda sõbralikult viirastus ehk Fagott. Berlioz võtab juhendused vastu ning sellest hetkest lähevad professori ennustused täide. Berlioz kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Bezdomnõi satub paanikasse, jääb mõtlema ning läheb tagasi tiikide juurde kus teda ootavad professor ja fagott. Professor järsku enam ei oskagi vene keelt
tore asjandus Pipi Pikksuka raamatus, teadmata/tundmata loom ) otsinguid. Peale Kivirähki romaani ilmumist leidsime ta üles. Rehepaplusest sai eesti Nokia. Suhtumine ,,Rehepappi" on seinast seina, kes tunneb poolehoidu, kes pahameelt (ehk näeb iseenda peegelpilti, vähemalt meie saamahimulise ja kiusaka iseloomu peaksime ikka ära tundma). Lausa müstiline on ju , kuidas vara ja võimu pärast reaalsustaju ja eetilised piirid kaotatakse, suisa napakaks minnakse. Ja siis tunned, kuidas endalgi jalad novembri vee ja lörtsi sees märjaks saavad. ,,Rehepapp" taasloob eestlaste mineviku, tolle ,,orjaajaks" kutsutud perioodi, võttes aluseks rahvaluule. Kirjanik elustab vaimud ja väed ja annab rahvale oskused ja vilumuse nendega ümber käia ja neid ära kasutada enda huvides. Kasutamine on muidugi suhteliselt piiratud, lausa kitsas, piirdutakse üksteiselt toidu ja asjade varastamisega, vahel salajaste aaretega
öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, olete ta mõttes juba maha kandnud 6. Unelemine. Te kuulate ainult poole kõrvaga ja siis vallandub kaaslase lausekatke teis terve hulga seoseid. 7. Samastumine. See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane teile räägib, tõlgendate oma isiklike kogemuste kaudu 8. Nõuandmine. 9. Vaitlemine. See tõke paneb teid inimestega vaidlema ja jagelema.. Suur osa teie tähelepanust
,,kindasti vaatab ta, kui kole soeng mul on ... Küllap olen ma tema arvates loll." - Vastuseks valmistumine teil pole aega oma partnerit kuulata, kui mõtlete, mida järgmiseks öelda. Kogu teie tähelepanu on vastuseks valmistumisel. - Sõelumine sõeludes kuulate vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lasete kõrvust mööda. - Siltide kleepimine sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui ristite oma vestluskaaslase mõttes lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pööra te tema jutule enam kuigi palju tähelepanu. - Unelemine te kuulate ainult poole kõrvaga ning siis vallandab vestluskaaslase lausekatke teis terve tulva seoseid. Mõtted kalduvad kõrvale, jääte mõtisklema oma elu üle ja vestluspartneri jutt läheb kõrvust mööda. - Nõuandmine vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on teil nagu varnast võtta.
öelda. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. Sõelumine Sõeludes kuuldakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis ei mäletatagi, et midagi sellist on öeldud. Siltide kleepimine Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristitakse mõttes oma vestluskaaslane lollpeaks, napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti.
uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse „Lavendlisaal“. Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Tegelased on võetud argielust, kuid suure üldistusjõuga ,,Crispin ja Scapin", tegelased Molière'i näidenditest. Karikatuursed skulptuurportreed ,,Ühe rahandustegelase karikatuur", pronks. Maalijana on Daumier esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva ning seda ka tõsiselt ning aupaklikkusega kujutab. Gustave Courbet oli kõige sihiteadlikum realist maalis ainult seda, mida silmad näevad (omamoodi opositsionäär nagu Daumier'gi). Samas võib teda pidada ka omamoodi napakaks. Maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid ,,Matus Ornans'is",kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku, või siis viimase sõja ajal hävinenud ,,Kivilõhkujad". ,,Tere, härra Courbet!" aadlik tervitab kunstnikku skandaalne olukord. Courbet korraldas oma töödest kontranäituse, mille pealkiri oli ,,Realism." E. Manet kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu. Sai tuntuks maalidega, mis silmatorkavalt
annaabi.ee 
