· maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismee-toditega Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel Toimelaeng Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus). Kuidas kaitsta arvutit? Kuna viirused kasutavad erinevaid viise levimiseks, siis kasutaja vajab erinevaid tehnikaid enda kaitsmiseks.
kergesti haavatav ja ärrituv ning olukorrast ajab taga õiglust ja isegi sõbralik. tõde. Välimuse eripära Kõhn kehaehitus ja teravad Tugev kehaehitus ja tõsine pilk näojooned ning kaval pilk haakub pigem negatiivse lõimuvad Pearu pisut õela, ellusuhtumisega ja tööka, vahel naljatleva käitumisega ja sünge iseloomuga. pahatihti halbade kavatsustega. Samas ei haakunud välimus tema suurustava iseloomuga. Andresest ja Pearust saavad kohe vaenlased, sest Pearu ei kannata, et keegi võiks temast parem olla, kuigi Andres on Pearust mitu korda tugevam. Esimene tüli, mis Andrese ja Pearu vahel tekib, on seoses kraaviga, mida Andres Pearu maale tahab
Mõned näited: rasvane ~ magus suutäis, nael sülti, hunnik õnnetust. (Õim 2001a: 562) 3. KOKKUVÕTE Fraseoloogiliste isikunimetuste ülesanne on väljendada kõneleja suhtumist referendi suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (ilueedi), vaimsete omaduste (tobujuss), käitumise (tolaants), päritolu (linnajuulus) või ameti (torujüri) järgi. (Õim 2001a: 554) Fraseologismid on enamasti pigem negatiivse, kuid naljatleva sisuga ning rikastavad inimeste keelt. (Õim 2001b: 19) Fraseoloogilised isikunimetused on mahukas ja kindla struktuuriga fraseoloogiaosa ning nende kujundiloome on üsna regulaarne ja läbipaistev. Seetõttu saab hõlpsasti anda ülevaate nende struktuurist, tekke jaoks olulistest stereotüüpidest ning seeläbi teha järeldusi võimaliku tekkimise kohta. (Õim 2001a: 562) KIRJANDUS Mäearu, Sirje 2002. Pindejürist prügikastikustini. Oma Keel nr 1, lk 2931. Õim, Asta 2001a
arvestatuna · maskeerivate protseduuride ning kodeerimis- ja krüpteerimismeetoditega 1.3.2.Päästikumehhanism Päästikumehhanism aktiveerib toimelaengu mingi sündmuse (nt teatud kuupäeva ja kellaajani jõudmise, viiruse enda n-nda kopeerimise vms) alusel. 1.3.3.Toimelaeng Toimelaeng realiseerib mingi protsessi, mille sisu sõltub viiruse autori fantaasiast ja kuritahtlikkuse astmest ning mille toime võib ulatuda suhteliselt kahjutust või mõõdukalt kahjustavast (naljatleva teksti, pildi või animatsiooni kuvamine, andmete ennistatav modifitseerimine, täitmise aeglustamine, käivitatavate programmide kustutus) kuni tugevalt või fataalselt kahjustavani (andmete ennistamatu modifitseerimine, süsteemi-tabelite kustutus, kõvaketta täielik kustutus). 1.4.Viiruse levimine ja tegevus 1.3.1.Levimine Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga
(Topf, 1998) 4.3 Isiklik tsoon Alates 45 cm kuni ligikaudu 1,2 cm. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises 7 tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. (Topf, 1998) 4.4 Sotsiaalne tsoon Alates 1,2 meetrit kuni ligikaudu 3,6 meetrit. Kui viibitakse inimeste hulgas, kes pole väga tuttavad, muutub kehatsoon veelgi tugevamaks. Võõraid ei lubata seista nii
ootused luuletajatele? 14 Titus Lucretius Carus (9653 või 9855 eKr) Teos: 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem ,,De rerum natura" (,,Asjade loomusest") Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim ,,ela varjatult". Gaius Valerius Catullus Paljud Catulluse luuletused on kirjutatud justkui möödaminnes, tühistel teemadel, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, millega kaasneb ka keeleline värskus ja nõtkus. Poeet on kasutanud mitmeid kreeka värsi- ja stroofivorme, kusjuures lemmikvärsiks on ilmselt olnud Phalaikose üksteistsilbik (kreeka poeedi nime järgi). Samuti on ta kasutanud Sappho stroofi. Oli Augustuse valitsemisaeg. 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Titus Lucretius Carus (9653 või 9855 eKr)
lihtsa seletuse, nt surm tähendab lagunemist tundetuteks aatomiteks, jumala kartuse vähendamine, väitis, et nad ei sekku inimeste ellu, tuleks ,,elada varjatult" rahulikku elu sõprade keskel, ,,Asjade loomusest" heksameetris eepiline poeem. 41. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused kirjutatud justkui möödaminnes, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, keeleline värskus ja nõtkus. Lembelüürika. Lembelauliku tegi temast armastus rooma aristokraatiasse kuuluva kergemeelse daami vastu, keda ta nimetab Lesbiaks. Talle on pühendatud nii naljatlevaid kui meeleheitlikke luuletusi. Kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Samuti on ta kirjutanud ka epüllione e pulmalaule. 42. Kes oli Vergilius
mida nendes olukordades aktsepteerime. 3.1.3 Isiklik tsoon: alates umbes 45 cm kuni ligikaudu 1,2 m Intiimtsoonist väljaspool laiub meie isiklik tsoon. See on vahemaa, mis meid mugavalt lahutab meie tuttavatest inimestest, nagu kolleegidest, sõpradest pubis ja tuttavatest mitteametlikel üritustel. Selles kauguses saame teiste inimeste sisemises ja välimises tsoonis kergesti ajutiselt sisse ja välja liikuda, kui saame selleks vaikiva loa. Võime teha seda mõne naljatleva puudutuse, julgustava patsutuse või tervitusmusiga. Sõprade vahel on niisugune liikumine intiimsemasse tsooni tavaliselt mugav ja vastuvõetav. Ent pange tähele seda, kuidas inimesed reageerivad, kui rühma võetakse vastu võõras. Dünaamika muutub peaaegu vältimatult, isiklik tsoon avaneb väljapoole, et uut inimest mahutada. Kui inimene ei ole tuntud, toimub tõenäoliselt mingis vormis tutvustamine ja tervitamine. Alguses