,,Ekke Moor" August Gailit 1. Teose ,,Ekke Moor" autor on August Gailit. Gailiti varajane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liitub drastilisus ja naljakus, valdab uusromantiline laad. Romantilistes novellides on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Tema tesostes on groteskini viidud omadustega tegelasi ja äärmusteni arendatud olukordi. Gert Helbemäe kujutlusviisis domineerib psühholoogiline realism, Gailitil aga romantiline. Teisel eesti kirjanikud hakkasi 20'ndatel aastatel realismi poole minema, siis Gailit jäi romantikuks. 2. Raamatus ei ole otseselt manitud, millal tegevus toimus. Aga ma arvan, et see
Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu
KIRJANDUSTEOREETILISI MÕISTEID: a)Hüperbool- kunstiline liialdus b)Fantastika- väljamõeldis, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines, ebareaalne c)Alliteratsioon- sama konsonandi kordumine kahe või enama sõna algul värsis d)Assonants- sama vokaali kordumine kahe või enama sõna pearõhulises silbis e)Aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus f)Grotesk-jämekoomiline vastandlike nähtuste ühendamine g)Koomika- naljakus, koomilisus h)Huumor- heatahtlik nali i)Personifitseerimine- isikustamine j)Antropomorfotseerimine-inimese kuju ja omadusi omistama k)Adaptsioon- kohandamine, lihtsamaks muutmine
19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A
Piho ,, Lahe leksikon" 2002 ja E. Koft ,,Kust tulevad vastused" 2002 Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. 13 Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast
võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos * Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine * Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg * Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn * Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel * Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel * Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste
nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine Koomika - naljakus, koomilisus; millegi koomiline külg Absurd - absurdne nähtus, väljend v. mõte; kõik see, mis on absurdn Metafoor - kõnekujund: tähendusülekanne sarnasuse alusel Metonüümia - (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel Intertekstuaalsus - semiootiline käsitlus, mis tegeleb märkide ja tekstiosiste kandumisega ühest tekstist
domineerib vasakul tajutud meeleolu keskkonnast saadud teavet • Emotsioonide tajumise adekvaatsus prosoodiatunnetuse alusel • Millest me hästi aru ei saa, on see, mille alusel teave töötlemiseks välja valitakse ja mis • Huumoritaju (naljakus korreleerub ärgastusega ventraalse prefrontaalses ajukoores ja kallutab tähelepanu informatsiooni valikuliselt vastu võtma väikeajus) • Temporaalse epilepsia “isiksus” Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra • Inimeste pragmaatiline ratsionaalsus vs ülemääraselt riskiv käitumine
annaabi.ee 
