inimeste poolt toodetava jäätmehulga kasvuga. 2. NAKATUMINE JA OHURÜHMAD Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude); õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje- ja rögapiisad); saastunud materjali kaudu (toidu-, veega, mustade instrumentidega); vektorülekandel (vaheperemehe kaudu). 1.otsenekontakt Vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, sümptomaatiliste või asümptomaatiliste kaebustega patsiendi või personaliga.Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 4 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas 2.kaudnekontakt Nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Saastuda võivad horisontaalpinnnad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast. 3.Piiskkontakt Nakkus levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel või nakatunud kehavedelikekaudu
Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistest teguritest ohustatud. Bioloogilise ohuteguri rühmad Ohuklassidesse jaotamise aluseks on nende ·
Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös. Bioloogilistes ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutus nõuded kohaldatakse kõikidele töödele, kus töötajad on või võivad olla bioloogilistes ohuteguritest ohustatud. 1.3 Nakatumine Nakatumine võib toimuda kontaktülekande kaudu (otsene-, kaudne-, vahetu kokkupuude e piiskkontakt) . Otsene kontakt on vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. Kaudne kontakt on nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. Piiskkontakt on nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu. 4 Elizabeth Heinsar Bioloogilised ohutegurid Nakatumine võib ka toimuda õhu kaudu (tolmuosakesed, aerosoolsed osakesed, sülje-
ja teised esemed. Viirus püsib väliskeskkonnas elujõulisena mitmeid nädalaid, kuid hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C ning levinumate desinfektantide toimel. [11] Haiguse kliinilisteks tunnusteks on lindude uimasus, isutus, hingeldamine, kõhulahtisus, harja, lokutite ja näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. [11] Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies. [4] Linnugripil on sarnased sümtomid tavalise gripiga: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, konjuktiviit. Rasketel juhtudel võib see põhjustada tõsiseid hingamisprobleeme ja kopsupõletikku ja võib lõppeda surmavalt. [12] Praegu on raske inimesel nakatuda linnugrippi ja väga harva võib inimene nakatada teist inimest.
teatud aja jooksul täheldada massilist inimeste haigestumist ehk epideemiat. 5 3. HAIGE- TERVE KONTAKTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA Need on nakkushaigused mida tavaliselt kantakse üle kas otsese kontakti teel või kaudse kontakti e. piisknakkuse teel. Otsene kontakt on naha või limaskesta vahetu kokkupuude nakkusallikaga. Nakkuse edasiandmine otsese või kaudse kontakti teel on peaaegu võimalik kõikide nakkushaiguste puhul, välja arvatud need, mida annavad edasi verdimevad putukad. Sellisel juhul peab olema otsene kontakt haige putukaga. Piisknakkus seisneb selles, et köhimisel, aevastamisel ja isegi rääkimisel paisatakse mikroobid koos süljepiiskadega ümbritsevasse õhku. Aevastamisel ja köhimisel võivad süljepiisad ning neis sisalduvad mikroobid paiskuda kuni kahe meetri kaugusele. Need peened
Paranemisperioodis intoksikatsiooni nähud järk-järgult taanduvad, kuid lõdvad halvatused jäävad. 5 LINNUGRIPP H5N1 Linnugripp H5N1 on väga patogeenne, on ületanud liikidevahelise barjääri Aasias, põhjustanud inimeste hulgas fataalseid juhte ja suurendanud ohutunnet. Inimeste hulgas levib gripiviirus piisknakkusena ja piisktuumadena, otseses kontaktis ja kaudses kontaktis nakkusallikaga, ise kätega nakkustekitaja konjunktiivide limaskestale või ülemistesse hingamisteedesse viies.[5] Nakatumised on aset leidnud, kas siis haigestunud linde sulgedest puhtaks kitkudes või kanu tükeldades, tegeledes võitluskukkedega, mängides lindude hulgas, seda eriti sageli asümptoomsete partide hulgas, partide toorest verd juues või pooltoorest kana süües. Tais registreeriti ka tiigrite ja leopardide nakatumine, kui neile anti loomaaedades söögiks kanu.
viirusnakkused, A-hepatiit, B-, C-hepatiit, HIV, tuberkuloos, sügelised, täid, kirbud; • teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid, tuberkuloos. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada Haigused - allergia, - nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1.Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, • Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. • Saastuda võivad kuni 1 m kauguseni nakkusallikast horisontaalpinnad, mis on kaudseks nakatumisallikaks. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, nakatunud kehavedelike kaudu, ka nakatunud reovee piiskade kaudu. • Mikroobid sisenevad silma-, nina- ja suulimaskesta ning naha kaudu lähikontakti teel.
· HBV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 23-62% · HCV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk suureneb: · suure hulga verega kokkupuutel · kokkupuutel verega nähtavalt saastunud vahendiga 4 · kokkupuutel potentsiaalse nakkusallika veenist või arterist vahetult eemaldatud terava vahendiga · sügava vigastuse korral · kokkupuutel nakkusallikaga, kes on HIV-infektsiooni terminaalstaadiumis Tööandja ja töötaja kohustused ettevaatusabinõude rakendamisel Igas tervishoiuasutuses ning teistes samaväärsetes asutustes (päästeamet, politsei, vangla jt) peab olema sätestatud kindel kokkupuutejuhtumist teatamise kord, mis muuhulgas hõlmab kiiret ja asjatundlikku hinnangut kokkupuutejuhtumist tingitud nakatumisriskile. Tööandja vastutab ohutuks tooks vajalike töötingimuste ja vahendite olemasolu eest. Selleks tuleb
annaabi.ee 
