Suhete maailmas räägitakse raskustest, läbikukkumistest, frustratsioonist. Naised näevad mehi oma ajakirjades kui probleemi. Uuema aja "elustiili" ajakirjades esitletakse naiselikkust läbi tarbimise ja hedonismi. Minu uuringust sirvides erinevaid naisteajakirju sirvides ja erinevalt naistelt nende ajakirja eelistuste kohta pärides selgus, et loetakse vanematele, rikkamatele, kõhnematele, ilusamatele ja õnnelikumatele inimestele mõeldud väljaandeid. Naisteajakirjades esitletakse kalleid kaupu ja teenused kui fantastiliselt ergutavat maailma. Noortele esitletakse naisekssaamist, ehk enda kui naisena identifitseerimist läbi naistele omase tarbimise ja ostmise või siis mõttelise tarbimise või ostmise. Tihti ka sellest fantaseerimise läbi. Naisteajakirjamaailm on kujutletud ja loodud kui ideaalmaailm, kus on ka mõningad probleemid, aga ajakiri pakub sellele kohe ka lahenduse (nõuanded, ostusoovitused,
Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa. 3 Referatiivne osa 1.1 Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab süüa nii, et see meie olemist ei kahjustaks. Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid) Eelistada
usaldusväärse mulje. Reklaamides domineerib kaunilt naeratav noor naine. · Ilu rõhutatakse eeskätt dekoratiivkosmeetika reklaamides. Ilu esitletakse kui vahendit parema elukvaliteedi saamiseks. · Naistele mõeldud reklaamides rõhutatakse sagedasti ka sellist väärtust nagu paarisuhe: reklaamides esineb palju armastust, sõprust ja erootikat. See teemavaldkond on oluline ka naisteajakirjades. · Isikupära rõhutavates reklaamides tuuakse esile selliseid väärtused nagu vabadus, ideede realiseerimine, isikupära säilitamine. Reklaami varjatud sõnum on aga järgmine:tuues välja oma isikupära, oled sa ka meeste jaosk atraktiivsem. MEESTELE MÕELDUD REKLAAMID · Reklaamid on rohkem tootekesksed. Väärtused, mida silmas peetakse on kvaliteet, säästlikkus, informatiivsus, uudsus, ökoloogilisus
söögitubadesse ja piljardiruumi sobisid tumedad raamistatud tapeedid, mis tihti kujutasid tihedat lehestikku, gobelääne või kullatud nahka. Kamina- ja uksepealsed kaunistati dekoratiivsete paneelidega. Ka erinevaid illusionistlikke arhitektuurseid detaile sai tapeedina seina kleepida. Rikkam tarbija sai endale lubada loodusvaateid, antiikmütoloogiat või ajaloolisi stseene kujutavaid panoraamtapeete. 1840ndatele omased suureõieliste mustritega tapeedid. Tapeete reklaamiti naisteajakirjades, ajalehtedes ja rahvusvahelistel näitustel. Keskklass ja jõukamad tarbijad konsulteerisid tapeedi valikul ruumikujundajatega. 19. sajandi lõpul hakkasid populaarsust võitma sünteetiliste lisanditega pestavad tapeedid (PVC kattega) ja linoleumi eellased. Esikutes, trepikodades, köökides ja vannitubades kasutati pestavaid keraamiliste plaate, puitu või kivi imiteerivaid tapeete. Sajandi vahetusele on
brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti. 6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA. Internet on muutunud inimeste elu- ja töökeskkonnaks; nad saavad seal ise otsida seda, mida vajavad
brändinime korduvalt; - kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist. 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti. 6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA. Internet on muutunud inimeste elu- ja töökeskkonnaks; nad saavad seal ise otsida seda, mida vajavad
- kasutada meeldejäävat ja meeldivat raadiohäält ning muusikat; - kasutada võimalust eetrisse helistada või kirjutada. 3. AJALEHT (vt ka tabel 3). Ajaleht on tähtsaim kohalik ja sagedasti ilmuv meediakanal. Ajalehes saab avaldada kuulutusi ja üleskutseid, mis eeldavad kohest tegutsemist 4. AJAKIRI (vt ka tabel 4). Ajakiri ilmub harvem. Sageli esindavad mingi ajakirja lugejad oma erilist elustiili. Ajakirja sisse saab paigutada ka toote näidised (nt naisteajakirjades kosmeetikatoodete sämplid). 44 5. OTSEREKLAAM - reklaamkiri, tootevoldik, kaubakataloog (vt ka tabel 5). Postisaadetisega saab selekteerida turgu ja võimaldab mahutada tunduvalt sügavamat tooteinfot kui telereklaam. Tihti põlastatakse neid ja visatakse ilma lugemata prügikasti. 6. INTERNETIREKLAAM (vt ka tabel 6). Internet võimaldab tootjal toodet reklaamida ja ka MÜÜA
tõelised tunded kängu. Printsess pole kunagi suutnud oma arvukatele Barbie-nukkudele nimesid panna, mida külalapsed teha lubavad, andes üheks ööpäevaks vastu oma pulstis kaltsunuku Juta. Printsess õmbleb koledale nukule selga ilusad riided ja teeb ta muidu ilusaks, mille peale nukk temaga rääkima hakkab. Printsessiga pole tema Barbie-nukud kunagi kõnelenud. Täiskasvanu võib sellest teemaarendusest leida küll totaalse muutumise motiivi, mida ekspluateeritakse pigem naisteajakirjades ja tõsieluseriaalides. Loodan, et lastele ei jää peamise sõnumina kõlama üks võimalik moraal: siis, kui kõik tüdrukud maailmas saavad selga ilusad kleidid, saabub asjademaale igavene sõprus. Kui kõikides Vilepi teostes on vanemad mõistvad ja turvalist kodu pakkuvad, siis ,,Roosa printsessi" muinasmaailma vanemad on stereotüüpsed lapse hooletusse jätnud tegelased. Nad ei mõista tema soove, ega saa aru, et ainult rahaga last ei kasvata.
annaabi.ee 
