a. ja meestel alates 14 a. 2. Impuberes (mittesuguküpsed) jagati omakorda: 1. Infantes kuni 7 aastased. Teovõime puudub, 2. Infantiae maiores 714 aastased. Piiratud teovõime. Rooma kodanikud (Cives Romani) Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks (ingenui) ja vabakslastuiks (libertini). Rooma kodanikuks sai: 1. sündimisega Rooma kodanikkude abielust, 2. esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, 3. Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, 4. Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, 5. Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodanikud olid ainukesed täieõiguslikud subjektid, kelle osas rakendati ius civile' t. Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet
olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat- patrooniks] 19. Koloonid-poolvabade elanike kategooria 20. Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid Rooma kodanikuks sai: Sündimisega Rooma kodanikkude abielust Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele Rooma kodakondsus kaotati: Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega 21
protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinavat liiki hagide abil ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks10. Käesoleva protsessi nimi legis actio tuleneb vormelitest, mida nimetati leges. Legisaktsiooniline protsess oli kasutamiseks ainult Rooma kodanikele, kuna see kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega 4) Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega 5) Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele või tervetele kogukondadele12 Legisaktsioonilises protsessis ongi kõige olulisemad vormelid, mida pooled pidid täpselt kohtuniku ees formuleerima. Vormelid sisaldasid tänapäevaseid poolte argumente, aga erinevalt tänasest olid need täpselt kindlaks määratud. Seega tuli enne
caput vastava isiku seisundist status. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1.vabaduse seisundi staatus, kodakondsuse seisundi staatus, perekondliku seisundi staatus. Kui isik kaotab vabaduse seisundi siis kaovad ka ülejäänud seisundid. 11.Rooma kodaniku staatuse mõiste. Õigusvõime Õiguslikult vaadatuna olid täisõiguslikeks subjektideks vaid Rooma kodanikud. Rooma kodanikus sai sündimisega, esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, Rooma kodaniku poolt orja vabastamisega, Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati orjusse sattumisega eriti vangi sattumisega; kui rooma kodanikule määrati raske krim karistus ühes pagendamisega. Rooma kodanikud jaotati vabaltsündinuteks ja vabakslastuiks. Et õigusvõime oleks täielik, pidi Rooma kodanikul olema kolmesugune staatus.1
olevad välismaalsed] ja orjadeks 18. Clientela-kliendi ja patroodi vahekord[Võõrastele kaupmeestele anti võimalus Roomas sõlmida tehinguid kaitsja kaudu-kaitsealust nim kliendiks ja kaitsjat- patrooniks] 19. Koloonid-poolvabade elanike kategooria 20. Cives Romani-Rooma kodanikud, Täisõiguslikud subjektid Rooma kodanikuks sai: Sündimisega Rooma kodanikkude abielust Esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega Rooma kodaniku poolt võõramaalase apoteerimisega Kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele v tervetele kogukondadele Rooma kodakondsus kaotati: Rooma kodaniku orjusesse sattumisega, vangilangemisega Rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn. Tulest ja veest ilmajätmisega 21
Vabad inimesed omakorda olid kas rooma kodanikud või mitte rooma kodanikud, viimaste hulka kuulusid Rooma poolt vallutatud maade vabaduse säilitanud elanikud ja Rooma kaitse all olevad välismaalased. Rooma riigi lõpuperioodil oli veel olemas poolvabade elanikkude kategooria koloonid. Õiguslikult vaadates olid täisõiguslikeks subjektideks vaid rooma kodanikud cives Romani. Rooma kodanikuks sai · sündimisega Rooma kodanikkude abielust, · esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena, · Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega, · Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, · Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodakondsus kaotati a) Rooma kodaniku orjusse sattumisega, eriti vangi langemisel, b) kui rooma kodanikule määrati raske kriminaalkaristus ühes pagendamisega ja nn tulest ja veest ilmajätmisega.
1.1.1 Kas M ja S sõlmisid asjaõiguslepingu ? Jah leppisid kokku, et S võib asja omanikuks saada. 1.1.2 Kas M-il oli asja käsutusõigus ? Müüal oli käsutusõigus. 1.1.3 Kas soomlane S sai maali otsese valduse? Par. 36 lg altrnatiiv 1. Ei saanud kuna palus maali hoida sobiva kellaajani. Maali omanikuks sai P kuna tema ostis ning lahkus koos maaliga. Kaasus Notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda meeskodanik TT-le kinnisasja müümise volikirja. Kuu aega peale seda sõlmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse.....