50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ankaa
Õppematerjali autor
........................................................7 2 Sissejuhatus Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu naistraktoristid. Üha enam hakkasid naised kaasa lööma erinevates seltsides, parteides ja juhtivatel ametitel. Naised muutusid lausa domineerivaks arstide ja õpetajate hulgas. Üldse omandasid intelligentsi hulgas (v.a tehniline intelligents) ülekaalu naised. Mehed ei pidanud vajalikuks kõrgahriduse omandamist. Nad suutsid lihttöölistena ka konkureerida. Naised pidid osalema kõigis ühiskonnaelu lõikudes, kindlaksmääratud protsendiga ka riiklikes organites, ka parteides. Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse.
.......4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood......................................................................................................9 7. Naiste võrdõiguslikkus ühiskondlikus elus....................................................10-11 8. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal..............................................12-15 9. Kokkuvõte..............................................................................................16 10. Kasutatud kirjandus...................................................................................17 2
Osa allus survele. Kes ei allunud, neid ootas karistus, paljud põgenesid riigist. Paljud põgenesid Usasse, New York muutus maailma kultuurikeskuseks. Demokraatlikes riikides kasutati küll filmikunsti ja ka meediat inimeste meelsuse mõjutamiseks, kuid kultuuritegelastel olid vabad käed oma loominguga tegelemiseks. 8. I maailmasõja mõju naiste rollile ühiskonnas,naiste õiguste muutumine II maailmasõja vahel. I.maailmasõja aastail pidid naised tegema töid, mida varem tegid mehed. Nad said sellega sama edukalt hakkama, see tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised nõudsid meestega võrdseid õigusi töötada, teenida raha ja otsustada tähtsaid küsimusi. Kuna peale sõda oli meestest puudus, said naised ka oma võimeid tõestada paljudel aladel neist said ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naised õppisid ära suitsetamise.
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda.
M Remarque. Tuntumad kunstnikud olid Salvador Dali ja 20.Millised olid uued muusika ja tantsustiilid? Uued tantsustiilid, mis levisid olid: Fokstrott, Tsarlston, Tango. Levis ka uuesti moderntants, kus tantsija lähtus keha loomulikust liikumisest ega tunnistanud mingeid tantsureegleid. USAs levis uus muusikastiil Muusikal, seal levis ka sellel aastatel ohtralt Dzäss. USA oli dzässi sünnimaa. 21.Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas? Naisõiguslaste võitlus hakkas nüüd vilja kandma, naised said valimisõiguse, hakati nõudma meestega võrdseid õigusi, soovisid pärast sõda meestega võrdselt töötada ja arutada tähtsaid küsimusi. Naised olid edukad ajakirjanikud, arstid, teadlased, õpetajad. Tänu inimeste liikumisvabadusele, hakkasid need ideed levima ka maakohtades, naised õppisid ära suitsetamise, mis vanasti polnud daamile kohane, samas paljudes maades nähti naisi, kui pereemasid, kelle ülesandeks on kodu hoidmine, laste sünnitamine ja kasvatamine
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920)
Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine. Haridus- juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega
......................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja naised on erinevad, kuid inimestena võrdsed. Suhtumist sugupoolte võrdsusesse mõjutab uskumus, et juba nõukogude okupatsiooni ajal saavutati kõigi isikute võrdsus. Kuid järjest rohkem on hakatud mõistma, et nõukogudeaegne võrdsus piirab isiksuse vaba arengu võimalusi. Hoiakute muutmiseks ühiskonnas võiks alustada kokkuleppest naiste ja meeste võrdväärsuses. Feministlik ideoloogia näitab, et naised on meeste süstemaatilise rõhumise objektiks,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid