Kriitiku ameti kõrvalt on ta märganud mõnda puudust eesti kirjanduse kõrval. Näiteks Johanna Ross ütles: ,,Mu hing ihkab enamasti head tihedat kirjeldust. See kõlab ehk natuke nagu klassikaline nutt, hala ja suure eesti romaani ihalemine, aga hea tihe kirjeldus võiks vabalt esineda ka lühiromaanis või novellistikas". (Ross J. Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60). Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub olmeromaanile ja nõukogudeaegsete eesti naisautorite sõjaromaanidele. Olmeromaanid on romaanid, mis näitlikustavad hilisnõukogude aja mitmepalgelisust või kihilisust, mida on tagantjärele keerulisem mõista. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 61). Sõjaromaan on aga ähmane määratlus, sest otseselt sõjategevusest räägivad neist vähesed ja ainult mõnes teoses on peategelasele antud n-ö lahinguülesanne. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 62). Oma uurimistöös on Ross keskendunud põhiliselt naisautorite teostele, sest ta tahab jälgida,
Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu"
● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ? ● Mida tähendab, et kirjandusteos on ,,sekundaarne modelleeriv süsteem" ?
opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn) naiskirjanduse traditsiooni uurimine naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt,
opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad? paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas kriitiline pilk kaanonile, naisautorite kaanonisse kaasamine (nt. V. Woolf, Kate Chopin, Christina Rosetti, Aphra Behn) naiskirjanduse traditsiooni uurimine naiskirjanike loomingu uurimine (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoreist) kuidas loevad mehed ja naised? Feministlik kirjanduskriitika ühendab kaasaegseid kirjandusteoreetilisi raamistikke ja feministlikke eesmärke. Feministlik teooria on olnud oluline mitmete teooriate arengus, nt,
neid rõhuasetusi hägusemaks muudavad. Soometsa muutumine sel kümnendil on tulnud teemakohast asja: keelemängu, kõladega mängu. Autoreid, kelle põhitaotluseks on peegeldada ümbritsevat maailma. Selle peegeldusega koos käib sotsiaalkriitiline vaatepunkt. Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine. Jürgen Rooste ja fs on kaks juhtautorit, kellel on sotsiaalne vaatenurk. Kujundasid 00ndatel välja kaks paralleelselt sotsiaalse kallakuga luulelaadi. Seejärel tuli naisautorite laine (Andra Teede ja teised nooremad). Selle laine käigus miskit muutub. Võib ette arvata, et feministlik vaatepunkt, mis Viidingu, Kaldma ja Soometsa puhul paistab ka nende puhul silmas. Kelly Turk ,,Rakenduslik teoloog" (2017) Kontseptuaalse kirjutamise taotlus. Sotsiaalsed teemad, naiseks olemise teemad. Maarja Pärtna ,,Saamises" (2015) toimub loomingus muutus. Inimeste portreteerimised ja sotsiaalsed teemad inimestega seotult tulevad esile
Kuna sugu on alati kohal olev nähtus, lisaks soo mõiste on universaalne ning on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial. On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. 56.Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. Feministliku kriitika areng, kuid ka see mida on uuritud ja uuritakse: Naistegelase analüüs meesautorite teostes
põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees v mitte. Murdejärgne psühholoogiline keeris on võtmeks, mille kaudu tekst käima läheb. B. Alver suhtleb Leo Anveltiga stabiilselt. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) 1927 "Andekas parasiit" 20ndatel hakkab levima vaimne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses peab rõhutama taaskord seda, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas ja naisautor valib peategelasteks ka naisi. 1920ndate lõpust tuleb ka tugev naisautorite laine proosas. Selle tuumik on R. Morn, B. Alver, L. Kibuvits. Läks pagulusse. Leida Kibuvits 1932 Soomustüdruk 1934 Paradiisi pärisperenaine Esikromaan sai üsna tuntuks ja Paradiisi perenaine on võrreldes Anvelti ja Morni proosaga loetavamad ja üldarusaadavamad Draama Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel aastatel võime rääkida ekspressionistlikust v sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge. Üldine pilt
annaabi.ee 
