kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal). Taolisi väga väikesi naftamaardlaid on kasutuses olnud Gotlandi saarel ja selle lähikonnas, Rootsis. ◦Kaudsete andmete alusel võiks nafta leidumise suhtes kõige potentsiaalsem olla Irbe väina piirkond Energeetilised maavarad Nafta ja maagaas Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60– 70% kogu maailma varust.
a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus: ° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga. ( nt Saudi Araabia, Iraak, Liibüa ) ° Istandusriigid - põhiline tulu istandustest, Kariibi mere piirkond. ( nt Jamaica, Costarica ) ° Aasia Tiigrid - nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid riike: Lõuna Korea, Kagu Aasia piirkond, Taiwan, Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu.
kultuurilist globaliseerumist. Eksootiliste elementide populaarsus Somaalia modell Iman. § 43. NSV LIIDU JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE 1. Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus 1.1 70ndad majanduse ekstensiivne arendamine, täiendavad töökohad, loodusvarade kasutuselevütu laiendamine. 1.2 70ndate alguseks NK majandussüsteem ammendunud päästjaks vaid Läänt tabanud araabia maade naftaembargo, mis sundis avastama NSVLi tohutuid naftamaardlaid. Sellest saadud tulu eest osteti tarbekaupu, toiduaineid. Sõjatööstuse elavnemine, Läänest maas. Maj. Efektiivsuse poolest arenguriik. 1.3 Võimul Leonid Breznev, kes ei tegelenud riigiasjadega. Tegelik võim armee ning julgeolekuaparaadi käes. 1.4 Elatustaseme langus. Püsiv defitsiit, "letialuse kaubanduse" vohamine. 1.5 Dissidentide aktsioon tugevnemine protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. Teisitimõtlejad A
Ja et selleks polnudki vaja massiivseid pommitamisi, okupeerimisi, kogu maailma meedias kaikuvaid ähvardusi? Ning mis kõige tähtsam: et seda oli võimalik teostada suhteliselt väheste kohalike jõududega, läbimõeldult ja arukalt? Oluline on teadvustada, et fundamentalistide märatsemisest on ka vaeses maailmas huvitatud väga vähesed. Ainus, mis ei tekita vaimustust, on majandusliku ülevõimu taotlus, mingi väljaspoolse jõu soov kontrollida naftamaardlaid ja vallutada meediaruum. Ja siingi peaks nüüd küsima, kust sai "maailma esiterrorist" õieti oma miljonid? Neid ei kogutud ju annetuste kaudu? Ja miks on mõned kindlad rühmitused, nagu kuulus Al Qaida, alati valmis omaks võtma oma osalust ühes või teises jõleduses? Isegi siis, kui seda on juba tunnistanud keegi teine? Kes on õieti need osapooled, kes on huvitatud terrorismivastasest sõjast, selle laienemisest ja jätkumisest? Kelle terrorism? Mitte meie nimel
ja 16°C vahel. Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on üsna haruldased. Sageli on udu. Madalatel aladel jääb aasta keskmine sademete hulk peamiselt 800 ja 1200 mm vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 200 mm. Loodusvarad: Iirimaa pole rikas maa - seal on vähe loodusvarasid. Ei ole sütt, rauamaaki ega tohutuid naftamaardlaid. Sellest hoolimata on Iirimaa mõju kaugeleulatuv: selle maa rikkus peitub tema rahvas ja iseloomulikus gaeli kultuuris. Mida Iirimaa toodab? 1. Nisu 2. Kartulit 3. Lamba- ja veiseliha 4. Kala 5. Õlut 6. Kivisütt 7. Elektroonika seadmeid RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE Iirimaa SKP inimese kohta ostujõu standardi järgi on 135, 3 (2008) Tööpuuduse määr on 11, 9 (2009)
5. TEHNOLOOGIA JA TEADUSE ARENG Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud arendada uusi riikliku tähtsusega majandusvaldkondi nagu tarkvara- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia, kosmosetehnoloogia, masinaehitus ja biotehnoloogia. Norra ettevõtete portfelli struktuur peegeldab pühendumist uuenduslikule tehnoloogiale, mis on toonud kaasa kvalitatiivse nihke õliväljade haldamises. Selle head näited on merepõhja naftamaardlaid ja rannikut ühendavate torujuhtmete arengukontseptid ning nn arukate puurkaevude väljakujundamine. Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nisitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni.
tarbimine oluliselt siiski ei vähene. Kui nüüd kütusetootjad moodustavad kartelli ja otsustavad tõsta bensiini hinda, siis bensiini tarbimine oluliselt ei vähene. Tulemusena saavad kütusetootjad rohkem kasumit. Vaatamata sellele, et kartellide moodustamine on keelatud, sõlmitakse siiski kartellilepinguid. Üheks tuntumaks rahvusvaheliseks kartelliks ongi naftat eksportivate riikide kartell OPEC. Tänaseks on OPECi mõju küll oluliselt vähenenud, sest leitud on uusi naftamaardlaid ja turule on tulnud uusi nafta pakkujaid. Sellegipoolest omab OPEC arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Suured ettevõtted võivad kontrollida turgu ja vähendada konkurentsi mitmel erineval moel. Kui üks ettevõte ostab ära teise või kui ettevõtted ühinevad saavutatakse samuti suurem turujõud. Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud. 8.5. Konkurentsipoliitika
Kui nüüd kütusetootjad moodustavad kartelli ja otsustavad tõsta bensiini hinda, siis bensiini tarbimine oluliselt ei vähene. Tulemusena saavad kütusetootjad rohkem kasumit. Vaatamata sellele, et kartellide moodustamine on keelatud, sõlmitakse siiski kartellilepinguid. Üheks tuntumaks rahvusvaheliseks kartelliks ongi naftat eksportivate riikide kartell OPEC. Tänaseks on OPECi mõju küll oluliselt vähenenud, sest leitud on uusi naftamaardlaid ja turule on tulnud uusi nafta pakkujaid. Sellegipoolest omab OPEC arvestatavat mõju nafta hinna kujunemisele. Suured ettevõtted võivad kontrollida turgu ja vähendada konkurentsi mitmel erineval moel. Kui üks ettevõte ostab ära teise või kui ettevõtted ühinevad saavutatakse samuti suurem turujõud. Ettevõtete ühinemised ja ülevõtmised on viimasel kümnendil oluliselt suurenenud. 9.6. Konkurentsipoliitika
annaabi.ee 
