Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
sotsiaalsed probleemid Naftat ammutatakse kõige rohkem Saudi Araabiast ning sellele järgnevad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, kuid naftat ammutatakse ka Iraanist, Venemaalt, Venezuelast, Mehhikost, Hiinast, Norrast, Suurbritanniast ja paljudest teistest riikidest. Naftat on võimalik ammutada nii maalt kui merelt. Merel asuvad enamasti naftaplatvormid, kuid võivad olla ka veealused platvormid, maal asuvad maismaa puuraugud. Suurim nafta ammutamisega kaasneb keskkonna probleem on reostus, nafta platvormidele võivad tekkida plahvatused või puuraugud võivad lekkida, nafta lekkimine põhjustab merevee või maismaa reostust, mida on raske ning kulukas eemaldada. Kõik riigid soovivad endale oma nafta varusid, et nendega rahuldada oma riiki või teenida sellega raha. Uute nafta leiukohtade leidmine tekitab eriti just suurriikides soovi neid oma valdusesse saada, see võib viia isegi sõdadeni. Uute puuraukude
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3 Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3 Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel Lähteained Millest Mida toodetakse
Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas
saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see
....................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu,
...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..
reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille tõttu väheneb liigiline mitmekesisus. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist
koostist, raskemetallide mõju, radioaktiivsust. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged» küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid).
Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta
Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Maa kui süsteem. Õhk e. Atmosfäär Vesi e. Hüdrosfäär Kivimid e. Litosfäär Muld e. Pedosfäär Elusorganismid e. Biosfäär Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum
suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi
.........................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad.........................................................................................................................5 4.Kokkuvõte...................................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus...........................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 2. Energeetika. Looduslikud energiaallikad, nende kasutamine. Enimkasutatavad energiaallikad. Nafta, maagaas, kivisüsi Nafta taastumatu, suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas- taastumatu, Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid.
6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele avaldub tihti liikumises
Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Kui põletatavas gaasis on aga kloori-, väävli- või lämmastikühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, tekib protsessi tulemusena sageli keskkonnale ohtlikumaid ühendeid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Nimetatud gaasid koosnevad süsivesinikest. Siiski on lahtise leegiga põletamine harva täielik ning suitsugaasid sisaldavad peale süsihappegaasi ja vee ka põlemata süsivesinikke. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm. heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat
1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda
maavaradeks. Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak,
Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundeid (roostekiht muundatakse keemiliselt), Metalli kruntvärvid (vahekiht põhivärvi all) võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid, bituumenlakid (nafta produktide lahused ligroiinis) kaitsevad samuti metalle korrosiooni vastu. Korrosioonivastased värvid võivad olla valmistatud nii alküüdvaikude baasil kui ka pöördumatute vaikude baasil. Bensiini koostis ja oktaaniarv? Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige paremini lenduv fraktsioon, keemise algus 35...40 kraadi, keemise lõpp 180...195 kraadi. Fraktsiooni koostis: 10% kuni 80kraadi - mootori käivitus, 50% kuni 105 kraadi - töötamise stabiilsus, 90% kuni 145 kraadi - aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 kraadi - põlemise täielikus. Joodiarv (iseloomustab küllastamatust) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm. Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid
Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid. - Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega. - Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90