väike). Aga üldiselt võib öelda, et selline soojusefekti määramise viis on üsna täpne, eriti kui teha seda digitaalsete termomeetritega, kus on kõrgeim temperatuur kergesti määratav. Töö 5 Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Naatriumtiosufaaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi keemistemperatuuri määramine seda (oma tehtud) veekindla kapillaari sees kuumutades. Reaktiivid: Na2S2O3 - Naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5-8mm läbimööduga klaastorust tõmmata kaks 50 mm pikkust ja 1-2 mm laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks. Kapillaari üks ots kinni sulatada. Kapillaari täitmiseks koputada kapillaari kinni sulatamata otsa uhmris hästi purustatud naatriumtiosulfaadis. Seejärel tuleb kapilaaris olev naatriumtiosulfaat põrutada kapillaari
ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödetakse katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valatakse varem välja möödetud kogus (6 cm3)
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik
Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Väävel eraldus kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsioonikiirus määrati ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. a: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk: Määrata reaktsiooni kiiruse sõltuvus ainete kontsentratsioonist Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kork, kell Kasutatud reaktiivid: 2% väävelhape- H2SO4, naatriumtiosulfaat- Na2S2O3, vesi Töö käik: Nelja katseklaasi möödeti ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võeti neli katseklaasi ja nummerdati 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödeti katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust ja vett erinevates vahekordades, saadi niiviisi neli eirneva kontsentratsiooniga naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valati varem väljamöödetud kogus (6 cm 3)
määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk Märata reaktsiooni sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Katseklaasid, kell, kork, 2%-list väävelhappe, naatriumtiosulfaat, veesi Töö käik Nelja katseklaasi mõõdati 6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmist miseks võeti neli katseklaasi ja need nummerdati 1 -4. Vastavalt alltoodud tabelile mõõdati katseklaasidesse naatriumtiosulfaadi 2%list lahust ja vett erinevates vahekordades, saades niiviisi neli erineva kontsentratsiooniga naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele naatriumtiosulfaadi lahusele (katseklaas 1) valati varem väljarnöödetud
Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse,
Samas võib viga ka tingitud olla pudeli sisu ebatäpsusest võrreldes mis sildil on, arvestades, et paljud õpilased kasutavad reaktiivi ning ei ole väga ebatõenäoline, et keegi on reaktiivi rikkunud. Aga ma siiski usun, et seekord tulenes viga sellest, et meie põleti leek oli liiga intensiivne. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Saada üleküllastunud lahus ning vaadelda sellega toimuvaid muutusi, kui lahust mõjutada. Reaktiivid: NasS2O3 naatriumtiosulfaat ; H2O vesi Töö käik: 1) Kuiva katseklaasi võtta 3 g naatriumtiosulfaati (Na sS2O · 5 H2O), lisada 1 cm3 vett ning kuumutada ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava sulgeda ning lasta jahtuda toatemperatuurile, seejärel järsult raputada. Vaadelda, mis toimub. Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus uuesti häguseks. Vesi läks vati sisse (aga see vist polnud oluline )
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist.
organismile tekitanud. Kui mürk on organismi sattunud suu kaudu, saab maos või sooltes seda adsorbeerida söega, siduda valgulahuste (piim või munavalge) abil, lagundada oksüdeerijate, hapete või aluste lahjade lahustega. Juba kudedesse imendunud mürgist on raske jagu saada. Üldtugevdava toimega on glükoos, kuid tsüaniidimürgistuse puhul on tal veel eriline toime: oma aldehüüdrühma arvel muudab ta tsüaniidi tsüaanhüdriiniks. Tsüaniidile on vastumürgiks naatriumtiosulfaat Na2S2O3. Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid). Metanoolimürgistuste puhul aitab etanool. Inimeste tundlikkus mürkide suhtes võib olla väga erinev, see oleneb vanusest, tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Suured on erinevused ka mitmesuguste loomaliikide vahel. Taimsed mürgid Eestis looduslikult kasvavate mürgiste taimede põhilised toimeained on järgmised:
Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku
desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H SO mis on ebapüsiv. Väävelhape H SO on värvuseta, lõhnata, vest ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev hape. Väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks kuna ta neelab endasse niiskust. Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol mida kasutatakse taimekaitses. Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na S O (fotograafias kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm) · · · · · · · · · Vesinik · Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk prootiumi · ( H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk deuteeriumi( H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks neutron
Väga tugev oksüdeerija. Vääveltrioksiid SO3 tekib SO2 oksüdeerumisel õhuhapniku toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises. Lämmastikul on püsiv Kovalentne kolmikside, mille tõttu on ta püsiv aine ja ei reageeri
Pestud laast läheb aurutamisele. süsi, millest osa jääb algul ahju seinte külge. Sealt Laastu aurutamine langeb sade ahju põhja, kus on taandavad tingimused. Aurutamine toimub aurutussilindris atmosfääri rõhul. Temperatuur on ca 1000 °C. Siin taanduvad Eesmärk: eraldada õhk enne immutamist, laastu naatriumsulfit ja naatriumtiosulfaat sulfaadiks ning kuumutamine ligniini plastifitseerimiseks ja kiudude NaOH läheb üle naatriumkarbonaadiks. eraldamise kergendamiseks. 13.Tselluloosi tootmise happeline (sulfit-) meetod. Laastu immutamine (heitmed atmosfääri) Keedulahuse valmistamiseks kasutatakse väävli või CTMP protsessis immutatakse laastu leeliselise Na 2SO3 püriidi põletamisel saadud SO2 sisaldavat ahjugaasi
37 ºC VRBL-agar coli-laadsed bakterid sapisoolad, kristallviolett, (lillakaspunane) neutraalpunane 30 ºC või 37 ºC XLD Salmonella spp. naatriumdeoksükolaat (sapisool) keskelt punane või must naatriumtiosulfaat, raudtsitraat, ksüloos, laktoos, sukroos, lüsiin, fenoolpunane, 37 ºC TSC Clostridium perfringens D-tsükloseriin, naatriumsulfit keskelt must 37 ºC (anaeroobselt) DG18 pärmid ja hallitused klooramfenikool, dikloraan,
annaabi.ee 
