Töö käik: Teha etaloon lahused. C (Cu2+), C (Cd2+), C (Zn2+), Lahus mg/ml mg/ml mg/ml 1 0,02 0,04 0,02 2 0,04 0,07 0,026 3 0,06 0,1 0,03 Neljandasse kolbi annab õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täidetakse peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisatakse 0,3-0,5 g naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täidetakse kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutatakse ja jäetakse 15 min seisma. Elektrolüüser täidetakse polarografeeritava lahusega, eelnevaltloputatakse elektrolüüserit ja elavhõbetilkelektroodi antud lahusega vähemalt kaks korda. Lahuse pind peab olema 10-15 mm kõrgemal tilkelektroodi otsast. Elavhõbetilkelektroodi elavhõbeda reservuaartõstetakse statiivil üles
1 0,02 0,02 0,02 2 0 0,04 0 4 0 0,06 0 5 0 0 0,04 6 0,04 0 0 Seitsmendasse kolvis on kontrolllahus. Kolvid täidetakse peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisatakse 0,3-0,5 g naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5% zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täidetakse kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutatakse ja jäetakse seisma. Elektrolüüser täidetakse polarografeeritava lahusega, eelnevaltloputatakse elektrolüüserit ja elavhõbetilkelektroodi antud lahusega vähemalt kaks korda. Lahuse pind peab olema 10-15 mm kõrgemal tilkelektroodi otsast. Elavhõbetilkelektroodi elavhõbeda reservuaartõstetakse statiivil üles.
V(vesi)=90mL t=21°C V(vesi+sool)=88mL t=20°C-21°C · Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? Ei · Selgitada toimunud nähtust Lahustina oli vesi. Sool lagunes ionideks, kui see oli lahustunud vees. Toimus dissotsiatsiooni. Katse 5. Kahte katseklaasi valada 5 mL destilleeritud vett ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati (NH4NO3) ja teise niisama palju naatriumsulfitit (Na2SO3). Ainete kogused kaaluda tehnilistel kaaludel. · Jälgida aine lahustumisel toimuvat muutust ja märkida algtemperatuur ning suurim erinevus algtemperatuuris · Esimene katseklaas ( dest. vesi + NH4NO3) Temperatuur alanes Min t° = 13°C Sellel atsel tekis endotermiline reaktsioon. Temperatuur langes, mis tähendab,et reaktsiooni käigus energia neeldub. Teine katseklaas (dest.vesi + Na2SO3) Temperatuur tõuses
2𝐼 − − 2𝑒 − → 𝐼2 oksüdeerija 𝐻2 𝑂2 + 2𝐻 + + 2𝑒 − → 2𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = 0,54 − 1,77 = −1,23 Kaaliumdikromaat kui oksüdeerija Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et Cr2O7 2– annab lahusele oranži, CrO4 2– kollase, Cr3+ rohelise värvuse ning Cr(OH)3 moodustab rohelise sademe. Katses 9 tuli valada katseklaasi ~0,5 mL K2Cr2O7 lahust ja lisada hapestamiseks sama kogus 1M väävelhapet. Lisada tahket naatriumsulfitit (Na2SO3) seni, kuni lahuse värvus enam ei muutu. Katseklaas läks kuumaks ja lahus värvus tumeroheliseks, ehk lahuses on Cr 3+ ühend.. 𝐾2 𝐶𝑟2 𝑂7 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂3 + 4𝐻2 𝑆𝑂4 → 𝐶𝑟2 (𝑆𝑂4 )3 + 3𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 4𝐻2 𝑂 𝑆𝑂3 2− + 2𝑂𝐻 − − 2𝑒 − → 𝑆𝑂4 2− + 𝐻2 𝑂 oksüdeerija 𝐶𝑟2 𝑂7 2− + 14𝐻 + + 6𝑒 − → 2𝐶𝑟 3+ + 7𝐻2 𝑂 redutseerija
Töö käik: Kolme 50 ml mõõtekolbi pipeteerisime alljärgnevas tabelis toodud vase, tsingi ja kaadmiumi standardlahuste mahud ml-s. Kolvi nr. Cu2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandasse kolbi andis õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täitsime peaaegu mõõtejooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisasime spaatlitäie naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimuide tekke vältimiseks. Seejärel täitsime kolvid foonilahusega mõõtejooneni, loksutasime ja jätsime 15 minutiks seisma. Elektrolüüseri täitsime polarografeeritava lahusega, eelnevalt loputasime elektrolüüserit elavhõbeelektroodi antud lahusega kolm korda. Lahuse pind peab olema 10-15 mm kõrgemal tilkelektroodi otsast. Elavhõbetilkelektroodi elavhõbeda reservuaari tõstetakse statiivil üles.
säilivusaeg on umbes 30 päeva temperatuuril +2-+6 kraadi. (Food trade kohuleht 2013. Köögiviljad). Sulfideeritud kartulid on pakendatud kilekotti ja nende umbkaudne säilivusaeg on 6 päeva. Sellisel kujul müüakse kartuleid ka 500kg konteinerites. Vee sisse pakendatud kartuleid müüakse ämbrites. Need säiluvad umbes 2 päeva. (Koorti kartuli koduleht 2013. Sulfideeritud kartul). 4. Naatriummetabisulfiti kasutusala Kartuli üheks võimaluseks säilitamisel on kasutusel E223 ehk naatriumsulfitit, mis peale kartuli säilivusele kaasa aitajana on kasutusel ka karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides ja siidrites. See on kasutusel ka salatiladudes, et toode näeks värskem välja. Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Seda valmistatakse sünteetiliselt ning see on anorgaaniline aine. Kõrvalmõjudena võib tekitada E223 mitmeid raskeid tervisehädasid nagu hingamisraskused, bronhide kokkutõmbed, limaskesta probleemid, maoärritus
Kas vesinikperoksiid on katses oksüdeerijaks või redutseerijaks? Antud katses on vesinikperoksiid redutseerijaks. Reaktsioone Cr-ühenditega Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et Cr2O72– annab lahusele oranži, CrO42– kollase, Cr3+ rohelise värvuse ning Cr(OH)3 moodustab rohelise sademe. Katse 10. Valada katseklaasi ~0,5 mL K2Cr2O7 lahust ja lisada hapestamiseks sama kogus lahjendatud väävelhapet. Lisada tahket naatriumsulfitit seni, kuni lahuse värvus enam ei muutu. Kirjeldada toimuvaid muutusi. Lahus muutus tumeroheliseks, sadet ei ole. Kirjutada toimuva reaktsiooni võrrand ja poolreaktsioonide võrrandid. 2 2 SO4 4 H 2e SO3 2H 2H 2O |⋅ 3 0,17V – redutseerija 2– Cr2 O 7 + 14H + + 6e – 2Cr 3+ + 7H 2 O
36% 6. 11,7% naatriumkloriidiga? 51. 30,4% 7. 1% 204. 1,3 grammi süsivesiniku põlemisel tekib 4,4 grammi süsinikdioksiidi ja 0,9 grammi 52. 50% 8. 33,3% vett. Selle ühendi tihedus vesiniku suhtes on 39. Leida süsivesiniku molekulivalem. 53. 39,7% 9. 7,5% 205. Mitu grammi naatriumsulfitit on võimalik saada 600 grammist 16%-lisest 54. 15% 10. 180 g naatriumhüdroksiidi lahusest? 55. 15% 11. 40 kg 206. Mitu grammi 30%-list väävelhappe lahust kulub 50 grammi alumiiniumhüdroksiidi 56. 36 dm312. 170 g neutraliseerimiseks? 57. 6% 13. 6,66 kg 207
annaabi.ee 
