tekkivate reaktsioonisaaduste koostis on erinev ja sõltub peamiselt temperatuurist. Temperatuuril üle saja kraadi eralduvad gaasiline ammoniaak ja lämmastikhappe aurud, mis on sissehingamisel ohtlikud nii inimestele kui loomadele. Nitraate kasutatakse väga palju väetistena ja lõhkeainetena, pürotehnikas, ravimites, puhaste metallioksiidide saamisel, tekstiilitööstuses. Strontsiumnitraadi mõjul värvub punaseks, baariumnitraadi mõjul leek roheliseks ning kaltsium-, kaalium- ja naatriumnitraadi mõjul vastavalt telliskivipunaseks, violetseks ja kollaseks. Seepärast rakendatakse neid sooli rakettides ja ilutulestikes. Põlevaid värvilisi tulesid tuntakse bengaalitulede nimede all. Tuntumateks nitraatideks on KNO3 india salpeeter, NaNO3 tsiili salpeeter, Ca(NO3)2 norra salpeeter, NH4NO3 ammooniumnitraat, AgNO3 põrgukivi. Viimast kasutatakse meditsiinis, kuna tal on söövitavad omadused, põletikuvastane ja baktereid hävitav toime
kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust. Kuumutamisel tekkis katseklaasi, kuhu oli pandud HCl punane sade.
kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust. Kuumutamisel tekkis katseklaasi, kuhu oli pandud HCl, punane sade.
NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis. Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Oli nagu sellel pildil - 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte lisame 1 tilk konts. HCl. Loksutame. Mõlemat lahust kuumutame 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutame. Katseklaasi
+1 H +1 + - +3 0 R C + 2[Ag(NH 3)2] + 2OH R C + 2Ag + 4NH 3 + H2O O O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv, mida kasutatakse taandavate suhkrute määramisel , saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse ( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. Lokustatakse ning mõlemat lahust kuumutatakse 5min veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja lokustatakse hoolikalt, kuniks lahus värvub siniseks. Katseklaasi soojendatakse ning katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, intensiivne punane sade.
12. Mitu g hõbekloriidi tekib 43,4 g hõbenitraadi reageerimisel 11,7 g naatriumkloriidiga? 13. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 120 g naatriumkarbonaadi reageerimisel 730 g 10%-lise soolhappe lahusega? 14. NH vesilahuse juhtimisel ortofosforhappesse moodustus (NHHPO ja (NH)HPO segu moolisuhtega 1:1. Arvuta mitu dm³ 24%-list ammoniaagi vesilahust (tihedus 913 kg/m³) kulub 1 tonni soolade segu tootmiseks, kui protsessi saagis on 80%? 15. Mitme %-line naatriumnitraadi lahus saadakse 100 g 17%-lise hõbenitraadi lahusele 100 g 5,85 %-lise naatriumkloriidi lahuse lisamisel? 16. Mitu dm³ lämmastikku tekib 240 g tehnilise ammooniumnitriti lagunemisel, kui lämmastiku saagis on 70% ja lähteaines on 20% lämmastikku mittesisaldavaid lisandeid? 17. 620 g kaltsiumfosfaadist saadi 100 g fosforit. Milline oli saagise %? 18. Mitu dm³ vesinikku tekib 92 g naatriumi reageerimisel 54 g veega? 19
Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Tulemus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht.(peegel) Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv Ag(NH3)2 + (diamiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Testis aset leidvad reaktsioonid, ühendite struktuurid? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse
12 g 17. 1,5 kg ja ammooniumvesinikfosfaadi segu moolisuhtega 1:1 (ammofoss). Arvutada, mitu 62. 15% 18. 1,8 kg kuupdetsimeetrit 24%-list ammoniaagi vesilahust (=913 kg/m3) kulub 1 tonni ammofossi 63. 40% 19. 27% tootmiseks, kui protsessi saagis on 80%. 64. 10% 20. 23,5% 209. Mitmeprotsendiline naatriumnitraadi lahus saadakse 100 grammile 17%-lisele 65. 65,5% 21. ja 34,5% 25,6% hõbenitraadi lahusele 100 grammi 5,85%-lise naatriumkloriidi lahuse lisamisel? 66. 16,7 g ja
sordist, võib aga olla kogu vajaminev päevane naatriumikogus. Varjatult võib naatriumi sisalduda järgmistes toiduainetes: naatriumkaseinaadina (kohvivalgendajates, vorstitoodetes, kunstkreemides ja vahutudes); naatriumvesinikkarbonaadina (juuretistes, küpsetuspulbris); naatriumglutamaadina (puljongikuubikutes ja muudes maitseparandajates, valmistoodetes ja valmiskastmetes); naatriumsulfitina (kaitseb puuvilju tumenemise eest ja hoiab ära nende kuivatamisel maitse kadumise); naatriumnitraadi, -nitriti, -fosfaadina (lihatoodetes, juustudes); sahhariinina (kunstliku magusainena). Naatriumivaegust esineb harva ja see saab tekkida ainult ülemäärase kõhulahtisuse, oksendamise, pideva soolavaese vee (allikavee) tarbimise ja higistamisega. Naatriumivaeguse tunnusteks on kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaasi kuhjumine soolestikus, lihaskrambid, reumaatilised nähud jm. Naatrium imendub organismis kergesti maost ja peensoolest ning imendusmist soodustavad D-
sideme moodustamiseks, seega võib lämmastik ühendites olla maksimaalselt neljavalentne (nt. ühendeis N2O5, HNO3). Lämmastiku oksüdatsiooni aste on tavaliselt II (NH3) kuni V (HNO3). 1. Leidumine looduses. Lämmastikku leidub looduses nii vabalt- õhu koostises (~78 mahu %)-kui ka rohkearvulistes ühendites. Kui valkude koostiselement kuulub ta elusorganismide koostisse. Tsiilis asuvad rikkalikud naatriumnitraadi (NaNO3) ehk nn. tsiili salpeetri lademed. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse lämmastikku õhust (kas vedela õhu destilleerimisel õi õhuhapniku sidumisel keemiliselt), laboratooriumides saadakse teda ammooniumnitrite lahuse keetmisel. NH4NO2=2H2O+N2 3. Omadused. Lämmastik on värvuseta, lõhnata ja maitseta, õhust veidi kergem ja vees vähe lahustuv gaas. Tavalistel ingimustel on lämmastik väga inertne ega astu keemilistesse reaktsioonidesse.
annaabi.ee 
