Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink (ameerika naarits), kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks. Kasutatud kirjandus: http://images.google.com/images?hl=en&q=naarits&btnG=Search http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits
Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid
küll olemas, kuid piiratud, ning meie peaksime hoopis ära kasutama globaliseerumisega kaasnevaid võimalusi ja tõrjuma negatiivseid mõjusid. Eesti on küll püüdnud, kuid meie soov olla ajaga kaasas ja lüüa kaasa ülemaailmsetes küsimustes on toonud ka pahameelt. Nii mõndagi negatiivset mõju on meie riigile ja rahvale tunda. Globaliseerumine on mõjutamas meie liigilist koosseisu, kasvõi naaritsate näitel, et sisse toodud Ameerika naarits on välja söömas Euroopa naaritsat, kes esialgu siin pesitses. Suurim kartus eestlaste silmis, minu hinnanguil, on meie keele ja kultuuri pärast, millele pööratakse suurt tähelepanu. Minu arvates on üheks negatiivseks mõjuks aga see, et Eesti sõltub väga palju, kui mitte juba täielikult, Euroopa Liidu rahadest. See aga tähendab seda, et Eesti majanduse areng pole jätkusuutlik. Esialgu
Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Naaritsad on lihatoidulised ning söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, jne. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Naaritsad koguvad ka toiduvarusid. Peamiseks vaenlaseks on ameerika naarits, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse introdutseeritud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Huvitavaid tähelepanekuid: Hiiumaal on alustatud euroopa naaritsate taasasustamist Eestis. Arvatakse, et eraldatud paikades suudavad euroopna naaritsad uuesti hakkama saada ning meie loodusesse püsima jääda. Kehapikkus: 28 43 cm Sabapikkus: 12 19 cm. Kaal: emastel 400600 grammi, isastel kuni 1,1 kg.
oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) Makroevolutsioon ja selle protsessid - mitmekesistumine (näited), konvergents (näited), täiustumine (näited), väljasuremine, selle põhjused (näited) Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng MAKROEVOLUTSIOONILISED PROTSESSID 1. Mitmekesistumine
oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants - Sugurakkude sobimatus - sugurakud, mis satuvad valesse kohta hävivad (mesilased õietolmu tassimas) - Loode tekib, aga hukub (ka Ameerika ja Euroopa naaritsate paljunemine) - Hübriid, kes sünnib, on viljatu/alakohane (hukkub olelusvõitluse käigus) - muul (hobuse ja eesli ristamisel) 3. Geograafiline liigiteke - algab geograafilise isolatsiooniga ja lõppeb bioloogilise isolatsiooniga - Rühm isendeid eraldub lähterühmast → geograafiline isolatsioon - Muutub eraldi rühma geneetiline struktuur (geenitriiv + mutatsioonid + kombineeritud muutlikkus)
viirus transplatsentaarselt, viirus paljuneb loote rakkudes sh suuraju, väikeaju, reetina ja silma närvirakkudes. Vastsündinud kassipoegadel ilmnevad närvinähud. Esimesel elunädalal nakatunud kassipoegadel, kellel areneb väikeaju intensiivselt, paljuneb viirus ajukoes ja põhjustades närvirakkude hävimise, põhjustades närvinähte. Üle 3 kuu ei ela. Kliiniline pilt: Kasside panleukopeeniat iseloomustab palavik, leukopeenia, gastroenteriit ja luuüdi tabandus. Kasside, koerte ja naaritsate parvoviirused on antigeenselt sarnased. Haiguse ägeda kulu korral on esimeseks tunnuseks loidus, söögist keeldumine, palavik (haiguse esimestel päevadel 40oC ja kõrgem). Kassid käituvad nagu tahaks juua, kuid joovad väga vähe. Hiljem lisandub oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanžini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad konjunktiviit, riniit. Kõhu
rakkudes sh suuraju, väikeaju, reetina ja silma närvirakkudes. · Vastsündinud kassipoegadel ilmnevad närvinähud. · Esimesel elunädalal nakatunud kassipoegadel, kellel areneb väikeaju intensiivselt, paljuneb viirus ajukoes ja põhjustades närvirakkude hävimise, põhjustades närvinähte. Kliiniline pilt · Kasside panleukopeeniat iseloomustab palavik, leukopeenia, gastroenteriit ja luuüdi tabandus. · Kasside, koerte ja naaritsate parvoviirused on antigeenselt sarnased. · Haiguse ägeda kulu korral on esimeseks tunnuseks loidus, söögist keeldumine, palavik (haiguse esimestel päevadel 40 oC ja kõrgem). · Kassid käituvad nagu tahaks juua, kuid joovad väga vähe. Hiljem lisandub oksendamine, limane oksemass on kollakasroheline, tekib anoreksia. · Uriini värvus varieerub tumekollasest kuni heleoraanzini. Suulimaskest on kuiv, pehme suulae veresooned on täitunud ja sinakad. Hiljem lisanduvad
isendeid võetakse nii emadeks kui ka isadeks. Tahetakse teada, kas tunnust määrav geen asub X või Y kromosoomis. Nt XX genotüübiga on üldjuhul kandjad (osa ka haigeid) ja XY on kas kandjad või haiged. Tehakse otseristamist (i) AA x (e) aa ja pöördristamist (i) aa x (e) AA. Vaadeldakse järglasi. Kui AA ja Aa genotüübiga isendid on fenotüübilt sarnased, siis tehakse pöördristamist (ehk analüüsiv ristamine) ehk ristamist retsessiivse vanemvormiga. Letaalsed geenid – nt naaritsate halli värvuse geen homosügootses olekus põhjustab seedeelundite alaarenemise – sellised isendid hukkuvad. Homosügootsed kollased hiired hukkuvad enne sündi. Veistel nt alleel A’ määrab omapärase kehaehituse ka heterosügootses olekus. Kui esineb genotüüp A’A’ – letaalse toimega (buldogi vasikad). 19. χ2 - test. Lahknemissuhted on statistilise iseloomuga, sest esineb juhuslikkus: gameetide kohtumine viljastumisel sarnaneb loosi viskamisega mündi abil.
villa värvus *** Hall - must Villa värvus *** Valge - must 3:1 Saba areng Sabata - sabaga 3:1 Villkarva säbarus * sirge (vaibavill) Vähese säbarusega säbar 1:2:1 Villkarva jämedus ** Jämevill - peenvill 3:1 KARUSLOOMAD Naaritsate karvkatte pruun (standard) - plaatina jt. mutandid 3 : 1 värvus Karvkatte pikkus Normaalne - lühikarvaline (reks); 3 : 1 küülikutel pikakarvaline (angoora) KANAD Sulestiku värvus * Must hall valge 1:2:1 Jalgade
annaabi.ee 
