57 5 6,7 +6,7 -2,77 -2.77 6 6,7 +6,7 -7,43 -7.43 7 -7,43 -7,43 -7,43 -7,43 8 0 0 0 0 0= 0V I= 190mA 7. Arvutan naaberpunktide potentsiaalide vahed avatud ja suletud ahela korral. Leidke emj. . Tulemused kannan tabelisse 2. 8. Arvutan ahela osade takistused, kasutades eelpool toodud valemeid. 9. Arvutan voolutugevused ahela hargnenud osades. Ahela parameetrite arvutamine Tabel 2 Ahela osa n- n-1, V (V) R( )
3 -6,42 -6,36 4 -6,41 3,09 5 -6,42 3,27 6 -6,41 8,14 7 8,14 8,14 8 0 0 0 =0 V I =180mA 7. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed(n - n-1) avatud ja suletud ahela korral. Leidke emj. e. Tulemused kandke tabelisse 2. Tabel 2. Ahela parameetrite arvutamine. n - n-1 ; V (V) Ahela osa R( ) Avatud ahel Suletud ahel 2-3 -6,42 -6,36 3-4 0,01 9,45 R2 = 52,5
5 -6,76 -6,76 3,83 3,83 6 -6,76 -6,76 8,45 8,45 7 8,48 8,48 8,48 8,48 8 0 0 0 0 0 =0(V) I=169,8mA 6. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed ( n-n-1 ) avatud ja suletud ahela korral.Leidke emj. . Tulemused kandke tabelisse 2 Tabel 2 Ahela parameetrite arvutamine Ahela osa n n-1 ( V ) (V) R() 4 Avatud ahel Suletud ahel
näit aga potensiaali langust. 3. Avatud vooluahela korral mōōtke ahela kōigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( φ−φ0 ¿ Tulemused kandke tabelisse 1, arvestades näidu märki. 4. Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mōōtmised. Mōōtke voolutugevus ahelas. Tulemused tabelis 1. 5. Arvutage ahela kōigi punktide potensiaalid φ avatud ja suletud vooluahela puhul. Tulemused tabelis 1. 6. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed ( φn −φn−1 ) avatud ja suletud ahela korral.Leidke emj. ε . Tulemused tabelis 2. TÖÖ KÄIK Tabel 1. Ahela punktide potensiaalide mõõtmine. Ahela Avatud ahel Suletud ahel punkti nr.n φ−φ0 , V φ,V φ−φ0 , V φ,V 2 0 0 0 0
vahetamisega. Vaatleja näeb polariseeritud prillide abil ekraanil stereokujutist. Saadud stereomudelit on võimalik mõõta ja sellel on võimalik spetsiaalsete programmide abil ühendada aerofotosid üheks kaardileheks, on võimalik neid ,,lõigata" ja on võimalik fotokujutis asendada topograafiliste leppemärkidega. Digitaalse mudeli punktide vahel on analüütilised sidemed, mis iseloomustavad maapinna vorme. Need seosed võivad olla lineaarsed kui maapind naaberpunktide vahel on tasapind, kuid nad võivad olla väljendatud astmefunktsioonidega kui maapinnal on plastilised vormid. Matemaatiline mudel koos analüütiliste sidemetega naaberpunktide vahel moodustavad täieliku digitaalse maastiku mudeli DTM (Digital Terrain Model). Üheks digitaalse mudeli tüübiks on mudel, mis moodustub ühesuguse kalde ja plastilisusega pindadest. Kolm pinda: 1) üksikud tasapinnalised nõlvad; 2) ühesugused kumerad nõlvad; 3) ühesugused nõgusad nõlvad.
Plaani koostamiseks määratakse punktidele ristkoordinaadid ja absoluutne kõrgus H. Kõrgus määratakse trigonomeetrilise või geomeetrilise nivelleerimise teel. Punktid kindlustatakse otspunktidesse paigutatud tähistega. Piki sirgjoont tähistatakse sihitikkudega. Sihitikud tähistavad kogu vertikaaltasapinda, mida nim. sihiks. Sihi ja maapinna lõikejoon on sihi jäljeks, mis tähistab antud joont maapinnal. Oluline: *nähtavus seisupunkti ja naaberpunktide vahel projektis ettenähtud suundades; * vaba juurdepääs rajatavale punktile, kus saab paigaldada geodeetilisi instrumente; * vaba vaade situatsiooni objektidele, mida on vaja mõõdistada antud punktist; * punkti säilivus. Punkte märgitakse 25-30 mm läbimõõduga metallvardaga. Ajutiste märkidena kasutatakse puuvaiu, metalltorusid või metall- vardaid. Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud. Kordusteodoliit on kahekordse
18 5 7.86 7.86 -3.08 -3.08 6 7.87 7.87 -8.05 -8.05 7 -8.12 -8.12 -8.05 -8.05 8 0 0 0.0026 0.0026 9 0 0 0 0 0 =0 V I =180 mA 6. Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed (n - n-1) avatud ja suletud ahela korral.Leidke emj. . Tulemused kandke Tabel 9. Tabel 9 Ahela parameetrite arvutamine. Ahela osa n-n-1, V (V) R () Avatud Suletud ahel ahel 13
Skänneri puhul kehtib vastupidine põhimõte, kui paljudeks punktideks suudab skänneri optika ühe tolli pikkuse joone eraldada. Tähelepanelik tuleks skänneri valimisel olla terminitega "optiline" ja "interpoleeritud" resolutsioon. Optiline eraldusvõime on see "õige" ehk masina tegelik eraldusvõime, interpoleeritud eraldusvõime tähendab masina võimet lisada skaneeritud materjalist saadud digitaalsele pildile lisapunkte, tuletades lisatavate punktide väärtused naaberpunktide väärtuste põhjal. Seega ei näita interpoleerimine masina suutlikkust ning see parameeter on masina valikul ebaoluline. Juhul, kui tõesti on vaja pilti tema tegelikest võimalikest piiridest välja viia, suurendada, siis võiks selleks kasutada mõnda head pilditöötlustarkvara, mis annab sageli parema tulemuse. 12 13 Efektiivne resolutsioon. Terminit kasutatakse erinevatel puhkudel
olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1 km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200 m. 18. Nõuded geodeetilistele punktidele tagatud peab olema mõõdistusvõrgu punktide omavaheline nähtavus. mõõdistusvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega (sõltub situatsioonist ning hoonestusest) Reegline (ava)maastikul naaberpunktide vahemaa ei peaks ületama 100-200 meetrit 19. Geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine Mõõdistamistöödel tähendab see seda, et kõigepealt rajatakse ümber mõõdistatava maa-ala kindel punktide süsteem, mida nimetatakse mõõdistuskäiguks ja selles käigus määratakse punktide omavaheline asend kõrge täpsusega. Kõik maastikul olevad objektid seotakse mõõdistamiskäigu punktide ja külgedega madalama täpsusega. Mõõdistuskäigu kuju ja mõõtmed sõltuvad maa-alast
annaabi.ee 
