AP liigub mööda närvi ja lihaskiudu ilma dekremendita (amplituudi alanemiseta) Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas. Kõik või mitte midagi: mööda närvi ja lihaskiu membraani liikuva AP amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse suurusest. Erutav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalset depolarisatsiooni mediaatori toimel.
Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes Saltatoorselt suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga
- negatiivne elektripotentsiaal erutuspaigal KÕIK VÕI MITTE - lokaalsed elektrivoolud, põhjustatud potentsiaalide vahest erutunud ja MIDAGI printsiip mitteerutunud koe vahel - erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest isoleeritud juhitavuse seadus - närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele erutuse kahepoolse leviku seadus - närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt
Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile. Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus (anesteesia)
koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom Lihas ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. Kõik või mitte midagiseadus Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed
Künnisärritus- Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom- Lihas- ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus- Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. 1 Kõik või mitte midagi-seadus- Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus- maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed
kõigub pidevalt väikestes piirides, sõltuvalt membraani funktsionaalsest seisundist. Seetõttu on kasutusele võetud teine suhtarv, mida nim. kronaksiaks väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. Kronaksia mõõtmiseks kasutatakse kronaksomeetreid. Mida väiksem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutus. 51. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Närvi- või lihaskiudu mööda kulgev erutus ei kandu üle naaberkiududele. Isoleeritud juhitavuse seaduse tähtsus on suur. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult: iga närviimpulss jõuab kindlalt ettenähtud adressaadini. Närvi- või lihaskiu mingis punktis esilekutsutud erutus levib edasi mõlemas suunas. Seda nähtust nim. erutuse kahepoolse leviku seaduseks. Alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi. Faktiliselt ühesuunaline
Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes Saltatoorselt suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga
tingimustes. Igasugune rakumembraani kahjustus (mehaaniline) põhjustab erutuse leviku häirumise või lakkamise. Samuti on erutuslaine leviku tagamiseks vajalik rakumembraani normaalne funktsionaalne seisund. N: mürkide või anesteetilise toimega ainete kasutamine, samuti janutamisel erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas.
annaabi.ee 
