-teatise vähemalt kuuks ajaks. Informatsioonitahvel või -teatis peab olema märgatav ja see peab sisaldama järgnevat informatsiooni: planeeritava maa-ala asukoht ja suurus, maa-ala piirid ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke. Samuti edastab kohalik omavalitsus teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Korteriühistu puhul loetakse kinnisasja omanikuks, kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel tuleb edastada teated, korteriühistut, kes korraldab teate edastamise korteriühistu liikmetele. Planeeringu koostamise ajal võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeritaval maa- alal või selle osal ajutise ehituskeelu, kui koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu
maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist (kuu=vähemalt 28 kalendripäeva). Kohalik omavalitsus edastab teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul (14 päeva) planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. 5. Millised on KOV partnerid, kellega koostöös ta planeeringuid koostab ja keda tuleb kaasata planeeringu koostamisse? Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud
projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (11) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust.
kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. 1.3.2. Kinnisomandi piir Külgnevate maatükkide vahel olev piir määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise - neid ei tohi muuta ega ümber paigutada. Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama kindlaks teha, kus asub kinnis-omandi vaheline piir. Kinnisasjaga seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. 5 1.3.3. Kinnisomandi ulatus maavaradele Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele, mis on riigi omandis. 6 1.3.4. Kinnisomandi ulatus veekogule ja selle osadele Ühe kinnisasja piires asuv veekogu kuulub kinnisomandi omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu aga iga kalda omanikule vastavates veekogu osades
Kinnisomand Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Kinnisomand Kinnisomandi ulatus veekogule (AÕS § 131) Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on kas: 1) veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või 2) veekogu keskpunktist vastava omaniku
Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Lisaks veel maakatastri seadus! AÕS § 127 Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. § 129. Piiri kindlakstegemine
35. Planeeringutoiminguid korraldavad institutsioonid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis Eestis Planeeringud koostatakse: üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanemaga; üldplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega; detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega; detailplaneeringu puhul koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega; koostöös Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale; koostöös päästeteenistusega, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala,
Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lg 1) Kinnisasja omanikul on kohustus tagada piirimärgistuse säilimine. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada (AÕS § 128 lg 2) võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutusedkannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. (AÕS § 128 lg 3) Lisaks veel maakatastri seadus! AÕS § 127 Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. § 129. Piiri kindlakstegemine
kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Seda kinnitab ka AÕS § 128 lg 1, mille järgi määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. - (25) Eelnev ei tähenda siiski, nagu ei oleks katastrijärgsetel piiridel üldse tähtsust. Kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS § 129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 34/67 tulenevalt esmajoones kaartidest ja plaanidest. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. - Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti
annaabi.ee 
