UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi.
Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20. sajandi alguses ülivõimsate peegelteleskoopide kasutuselevõtuga hakati neid "lahutama koostisosadeks" ja nimetama galaktikateks. Galaktikate ruumijaotus Universumis ei paikne galaktikad ühtlaselt kogu ulatuses, vaid esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti.
galaktika, nimetatakse kannibalideks. Rõngasgalaktika ilma keskosata Kääbusgalaktika mõne miljardi tähega galaktika (korrapäratud galaktikad). Avastas G.Galilei. Selles asub päikesesüsteem. Spiraalgalaktika. Tähti kokku kuni 400 miljardit. Vanim täht 13 miljardit aastat vana 1885 avastas Ernst Hartwig esimese Linnuteevälise supernoova. 1922 määras Ernst Öpik udukogu kauguse. Linnutee naabergalaktika. 100 miljardit Päikese massi. Arvatakse, et Andromeeda neelab Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://tahistaeva.pri.ee/universium/galaktikad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy http://rachelsnyder.files.wordpress.com/2009/06/scenicmi http://et.wikipedia.org/wiki/Andromeeda_galaktika http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai ellipgal.html http://www.horisont.ee/node/219 http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/200
Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. Ta tegi kindlaks Andromeeda udukogu ( meie Linnutee naabergalaktika) kauguse (450 000 parsekit [1 valgusaasta= 0,3 parsekit). See oli esimene Galaktikavälise objekti kauguse õige määramine. Ernst Öpik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina. 1936. aastal avaldati tema teosed Eleegiline ballaad, Kiri, Muistend I–II ja Nägemused I–II. Öpiku nime kannab ka üks väikeplaneet.
Andromeeda galaktika Koostas: Raili Arumets 9.a 2008 Andmed · Spiraalgalktika, mis asub Andromeeda tähtkujus. · Tähistused: M31 või NGC 224 · Kutsutakse ka Andromeeda tähesüsteem ja Andromeeda udu, kuid varasem ja tavakeelne nimi on Andromeeda udukogu. · On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest
Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud. · Korrapäratud galaktikad neil ei ole selget eristatavat kuju.
· Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude ehk konvektsiooni teel · Päikese aktiivsuse periood on 11 aastat 14.Galaktika · Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim. Galaktikaks · Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena · Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks, varbspiraalseteks, korrapäratuteks · Meie naabergalaktika Andromeeda Udukogu · Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu · Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt · Spiraalsete, varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad · Spiraalsed,varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad tolmu, millest tekib uusi tähti · Elliptilistes galaktikates gaas,tolm tavaliselt puudub
Linnutee galaktikal on kaks kaaslast- Suur Magalhaesi pilv ja Väike Magalhaesi pilv. Need asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel Linnuteest. Suur Magalhaesi pilv koosneb umbes 30 miljardist tähest ning tema läbimõõduks on 14 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilv on udulaik, mille läbimõõt on Suure Magalhaesiga võrreldes poolt väiksem, 7 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilves on umbes 3 miljardit tähte. Andromeeda udukogu ehk Andromeeda galaktika on Linnutee naabergalaktika, mis asub Linnuteest 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika on saanud oma nime printsess Andromeda järgi. Lisaks tuntakse seda galaktikat nimedega Meisser 31, M31 ja NGC 224. Andromeeda udukogu on tekkinud kahe väikse galaktika põrkumisel umbes 9 miljardit aastat tagasi. Lõplikult ühinesid need galaktikad 5,5 miljardit aastat tagasi. Andromeeda udukogu ja Linnutee põrkuvad tulevikus ning ühinevad samuti üheks galaktikaks. Kokkupõrge toimub arvatavasti 4,5 biljoni aasta pärast.
üsna üksmeelsele veendumusele, et tegemist on kaugete tähesüsteemidega; umbes samal ajal hakati nende kohta kasutama üldnime "galaktika". See, et need udukogud tõepoolest tähtedest koosnevad, selgus pärast suurte peegelteleskoopide kasutuselevõttu. Tänapäeval on lähemate galaktikate tähti ja täheparvi uuritud kõikvõimalike olemasolevate meetoditega; mingeid olulisi erinevusi kohalikest Linnutee süsteemi kuuluvatest tähtedest pole leitud. PILDIL: Meie naabergalaktika - Andromeeda Udukogu. Niisiis asendus sajandivahetusel varasem ettekujutus lõpmatust, Päikese- sarnaste tähtedega täidetud ruumist pildiga, kus tähed on koondunud kindla ehitusega tähesüsteemidesse -- galaktikatesse, mida eraldab ruumis süsteemide endi mõõtmetega võrreldes sada korda suurem vahekaugus. See on mõnevõrra vähem, kui on tähtedevaheline kaugus planeedisüsteemi(de) ulatusega võrreldes (1:5000) või siis planeetide vaheline kaugus planeetide mõõtmetega võrreldes
Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks.
meteoriid näib väljuvat. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Päikesevarjutus Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel. Kuuvarjutus Kuu asub Maa varjukoonuses Valgusaasta vahemaa, mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta. Galaktika(d) on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. Tähed ja nende evolutsioon Universumis toimub kogu aeg uute tähtede sünd, elu ja surm. Tolm ja gaas on kaootilises liikumises ning paratamatult mitte-homogeenne. Kui kuskil on gaas või tolm piisavalt tihenenud, siis hakkab toimima gravitatsioon ning see gaasipilv tõmbub järjest rohkem kokku. Samal ajal kasvab pidevalt ka gravitatsioon. Lõpuks on tekkinud tähe-eelne seisund, mida nimetatakse prototäheks
Absoluutseks tähesuuruseks (M) nim kagusele 10 pc vastavat näivat tähesuurust. Aastaparallaks (D) nurk, mille all tähelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg (=1aü). Galaktika on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee, naabergalaktika on Andromeda udukogu. 26 Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.
Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus. 29. Tähtede uurimine Spektraalanalüüs, Spektraalanalüüs · Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma · Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris · Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist
annaabi.ee 
