15. Missugust ülesannet täidab ribosoomi RNA?Kuulub ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. 16. Korda valkude struktuurid. Neid peab ära tundma jooniselt. 17. Milles seisneb biheliksi eripära? · Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) . · Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil . · Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalu sed ( A ja T )( G ja C ) - komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet . · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 18. Võrdle DNA ja RNA. ( tabel töölehelt). 19. Korda DNA lämmastikaluse komplementaarsus. Komplementaarsus T eades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: -A-A-T-C-G-G-T-T-C- 20
3. DNA tertsiaalstruktuur tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid) DNA neli lämmastikalust · A - adeniin · G - guaniin · T - tümidiin · C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära *Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) * Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil * Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T) (C ja G) komplementaarsed * DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed (A ja T) 2 vesiniksidet ja (C ja G) 3 vesiniksidet. * DNA sekundaarstruktuuris ei ole ahelad ühesugused Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- ; -T-C-A-G-T-A-G-C- DNA molekuli ülesanded organismis * kromosoomide põhiline koostisosa
teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). Biheeliksi ehituslik eripära ·Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. DNA molekuli ülesanded organismis Kromosoomide põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). RNA ehitus RNA on üksikahelaline RNA esmane struktuur primaarstruktuur- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs.
DNA sekundaarstruktuurlevinuim esinemisvorm 3. DNA tertsitaalstruktuurtekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin 28. DNA molekuli ülesanded organismis? · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) komplementaarsed. · DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) 2 vesiniksidet (G ja C) 3 vesiniksidet. · DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? · RNA esmane struktuur primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. · Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) 31
levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele. 29. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. 1) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. 2) DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 30. RNA molekuli ehitus? 1)RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt. 2)Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C). 31
seintele, elavad parima tervise juures üle saja aasta.Kas taimeõlides on kolesterooli? Miks?Kas seonduvad lämmastikaluste tasandil.Omavahel maiustustes on kolesterooli?Kas eelistada võid või seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide
(biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid). DNA 4 lämmastikalust: A adeniin G guaniin T tümiin C tsütosiin Biheeliksi ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. Komplementaarsus Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C DNA MOLEKULI ÜLESANDED ORGANISMIS Kromosoomide põhiline koostisosa
See võib esineda põletiku korral. Süntees jääb maha, tekib palju ammoniaaki, seda tuleb korjata ja detoksikeerida, mistõttu jääb seda väheks. Sekundaarstruktuur atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. Tertsiaalstruktuur tropokollageen. (3 alfa-ahela paremkeerduvus). On väga tugev ja praktiliselt ei veni, kuna naaberahelaid on seostunud H-, ioonsete-, hüdrofoobsete- ja kovalentsete ristsidemetega Lys jääkide vahel. Kvaternaar mikrofibrill. Kllageensed SU-id on seovad kollageensed ristsidemed. Kovalentne ristside tagab kollageeni tugevust. · Kollageeni poolväärtusperiood on keskmiselt aasta, ei ole kiiresti metaboliseeriv. Mida vanem on inimene, seda rohkem elab kollageeni molekul, seda rohkem ristsidemeid tekib -> kollageen muutub tugevamaks aga
nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päriliku info kandja. Geen on DNA- molekuli lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud,
(Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes) 2)DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) Biheeliksi ehituslik eripära : a) koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) b) ahelad on omavahel seotud. c) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. d) Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused.(2sed seonduvad 1stega) omavahel sobivad(A ja T)(G ja C) - komplementaarsed. e) DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet f) teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- st. DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused. 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin. Valgud jaotuvad : a)aluselised valgud(+laenguga)
annaabi.ee 
