Kristiina Kass „Nõianeiu Nöbinina“ Nöbinina oli suure ja kurja nõia Rumilda laps. Nõialapsed mitte ei sünni, vaid kooruvad munadest. Sellel ööl, kui Nöbinina koorus, juhtus midagi väga erilist – keset pilkast pimedat ööd hakkas järsku päike taevas paistma. Kõik nõiad pidasid seda halvaks märgiks. Vastsündinud nõialast vaadates nägid nad, et väike nõid oli sileda roosa nahaga ja väikse imearmsa nöbininaga tüdruk. See aga polnud ühele nõialapsele sobiv. Väikest nõiatüdrukut hakatigi tema nina pärast hüüdma Nöbininaks. Nöbinina kasvas koos teiste nõialastega, kuid tema ema tundis oma lapse pärast suurt häbi
.......................7 3.1 Ajakirjandus....................................................................................................................7 3.2 Raamatud........................................................................................................................7 3.2.1 ,,Petra lood"......................................................................................................7 3.2.2 ,,Nõianeiu Nöbinina"........................................................................................8 5. Tunnustused..................................................................................................................................9 Kokkuvõte.......................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................
Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nukitsa konkursil 2008 3.koht Ja palju muid jutuvõistluste auhindu ning äramärkimisi.. Looming "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) "Petra lood" (Tänapäev, 2008) "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) "Nõianeiu Nöbinina" (Tänapäev, 2010) "Käru-Kaarel" "Käru-Kaarel" on südamlik ja humoristlik lugu ühest
- vanus - keskealine - eakas - vana - kasv - väike - keskmine - pikk kehaehitus - kõhn - - täidlane - paks - nägu - ovaalne - ümmargune - piklik - kahvatu - tõmmu - päevitunud - silmad - helesinised - sinised - rohelised - pruunid - hallid - ilmekad - pilus - ripsmed - tumedad - heledad - pikad - lühikesed - tihedad - värvitud - kulmud - peenikesed - laiad - nina - sirge - kongus - nöbinina - suur - kartuli - huuled - peenikesed - täidlased - paksud - juuksed - pikad - lühikesed - tumedad - heledad - sirged - lokkis - kastanipruunid - mustad - hallid - tihedad - vävitud - kiilakas () - pruunide juustega - soeng - habe - tume - hele - tihe - punakas
https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass,http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti kummitab“, „Elle ja Kalle koduvideo“, „Sandri mikroskoop“, „Unelinnu pesa“, „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, „Nõianeiu Nöbinina“. Ta on illustreerinud enamus oma raamatutest, kuid "Nõianeiu Nöbinina", „Õpetaja Kusti kummitab" ja „Elle ja Kalle koduvideo" illustreeris Heiki Ernits. „Nõianeiu Nöbininast“ on tehtud ka ETV teleseriaal. Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud
7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8. Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor 9. Direktor Kuusik Kusti gümn director 10. Kondiiter/ Magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega 11. Doktor Saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad 12. Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval)
ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd. Kõike näen: kuidas valmivad viljad - Sa jääd. ilm on rõõmus ja imelik. Ja ahastab süda - jäin hiljaks, minu tee pole kuigi pikk. Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks. Minu naine, mu armas, mu roos. Sinult ühte vaid palun: et läheks meie tee minu lõpuni koos. Sina oled mu taevasina, selles sinas tiirutav kull, roosavarvune, nöbinina, üsna tark - ja vaid veidike hull. Pärast surma ma laeva ei vaja. Olles elus ma palun su käest: ära iial mind minema aja minu viimaseks laevaks sa jääd. Luulekogust leidsin palju huvitavaid mõtteid ja sõnu: pillutab (liigutab) tarib (tirib) viirelind luigutav Arvan, et Juhan Smuul kirjeldas Eestit erinevate väljenditega: mõisahärrade rahaauk pappide paradiis talupoegade põrgu „vaesele rahvale jääb vaid jumalariik“ Kaks 8-värsilist luuletust erinevate luuletustest.
inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), direktor suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraalinõudlikkuses pisut liigas abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval vana) Kondiiter/ magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega, Doktor saar kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad Härra Viktor Hellmann füüsika õp. ,,Brasiilia Tolmuahv", põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas-hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka. Autoriteet., 75
Piret Raud Tobias ja 2B Pildid joonistas Hillar Mets Tobias on 8-a aastane poiss, kes käib 2 B klassis. Tema klassijuhataja nimi on Liina laks ja Tobiasel on klassis 28 last, millest 14 poissi ja 14 tüdrukut. 8 tüdruku nimi on Maria. Raamatus on lustakaid lugusid igapäeva juhtumistest koolis, mulle meeldisid: Nunnukonkurss(konservherned)-parim auhind. Kristiina Kass Nöbinina Nõianeiu Nöbinina koorub munast täiesti tavalises Nõiakülas, kus süüakse konni, sepitsetakse pahandusi ja sirgutakse väärikalt kurjaks nõiaks. Kuid Nöbinina ei ole päris selline nagu kõik teised, tema ema on pettunud, et Nöbinina pole nii inetu ja tal pole nii palju mädapunne, kui ühele nõiale kohane. Nõidade arvates pole tal kohta nõiamaailmas, kuna Nõbinina on loomult hea. Nöbinina jõuab pärismaailma, asub elama esmapilgul talle tundunud maha jäetud suvilasse
Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele. Tooderi asemele tuleb teistsuguste maailmavaate ja ellusuhtumisega magister Saul. Härra Saul on väike, pruntja kehaga ja ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taolises näos ovaalsete traatprillide taga muutliku titesuu ja muutumatu nöbinina fantastiliselt vahelduvad vihased, valusad, rõõmsad, imestavad, loitvad, kõiketeadvad ja hoopis lapsemeelsed silmad. Ja liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne ja liikus tänaval selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga. Tal olid ka veidrad nõksud. Aeg-ajalt lõi ta kellegi ees seisatades kannad uskumatuplaksatusega kokku. Ise samal ajal naeratades, pisikesed valged hambad välkumas.
lõikust nurgad all. 3.8. Piklik Soeng peab laiendama ja - või lühendama näokuju. 3.9. Pirnikujuline Lauba osa muuta laiemaks, lõug kitsamaks. Põskedel ja külgedel olevad juuksed ei tohi olla kohevad, ei sobi otselahk ega siledaks ülepea kammitud juuksed. 3.10. Romb 9 Laup ja lõug laiemad Igal loetletud näo tüübil võivad olla mingid kõrvalekalded. Kas liiga kõrge laup, nöbinina, liiga rasked või liiga peened näojooned, kokkusurutud või laiali venitatud näokuju, raske lõua joon, sisselõikuv lõug, laiad põsesarnad, pikk kael, madal-, kõrge, -kitsas laup, suured -eemale ulatuvad kõrvad · Pika ninaga näo puhul on soovitav niisugune soeng, kus soengu suund on ettepoole ja kukal kohev. Soovitavad on ka lahuga soengud aga mitte keskele vaid küljele. Ei ole soovitav juukseid väga taha poole üle pea kammida. Eriti ei
Sisuliselt aga............ Meeste ja naiste vahel on erinevused. Mehed peavad füüsiliselt atraktiivseks naiste välimusest tulenevaid tunnuseid. Naised aga välimusest tulenevaid tunnuseid vaatavad seoses staatuse näitajatega- kellel on paksem rahakott. Mehed peavad atraktiivseks naisi, kes meenutavad oma välimuselt last. Laste tunnusjoontega välimus on neile atraktiivne (nagu missidel jne). Nendeks on suured silmad väike lõug, punnis põsed, kõrge laup, nöbinina jne- ammu uuritud. Ühed mehed, kes on eelkõige sotsiaalsed- hindavad lopsakate vormidega naisi. Kes on sissepoole iseloomuga, hindavad miniatuurseid naisi. Naine hindab mehe kõrget staatust ja staatuse näitajaid (mis välimuses seda näitavad). Atraktiivsemaid inimesi seostatakse positiivsemate tulemuste ja eduga. Mitte eriti atraktiivseid ebaeduga. (Nt algklasside õpetajad juba kinnistavad- ilus laps= tark laps ja võrreldes atraktiivsete lastega saavad teissed rohkem karistada).