välja, lennates ära kaugele. Hingeta keha jääb nagu surnukeha liikumatult maha kuni hinge tagasi tulekuni. Et hing tagasi kehasse pääseks, peab keha olema samas asendis nagu siis, kui hing sealt lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse. Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi. Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi. * Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud. * Sõnadega nõidujad sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad. Nõidumisel kive tarvitavad nõiad kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad. Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. ,,Kalevipoeg" kõneleb rohkesti sortidest. * Sorts hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema.
Molly üritab Tonksi panna Billile meeldima, kuid sellest ei tule midagi välja.* Arthur sai ministeeriumis uue töökoha, mis on endisest palju tähtsam ja ta on nüdsest päris hõivatud. Weasleyde kell näitab pidevalt, et kõik Weasleyd on surmaohus (välja arvatud siis, kui näiteks Arthur töölt koju tuleb, siis näitab Arthuri osuti reisimist).* Harry saab oma Tavalise Võluritaseme eksamite hinded teada:Astronoomia AMaagiliste olendite hooldamine ÜNõiasõnad ÜMustade jõudude vastane kaitse OEnnustamine VTaimeteadus ÜVõlukunsti ajalugu KNõiajoogid ÜMuundamine ÜLäbisaamise hinded:Oivaline (O)Ületab ootusi (Ü)Arvestatav (A)Läbikukkumise hinded:Vilets (V)Kohutav (K)Troll (T)Ta sai läbi kõigis ainetes, mida on vaja auroriks saamiseks (Mustade jõudude vastane kaitse, Nõiasõnad, Nõiajoogid, Taimeteadus ja Muundamine), kuigi alguses ta arvas, et Nõiajookides ta ei saanud läbi, sest Snape ei võta enda klassi, kelle TVT hinne ei ole O.
Katku eest polnud pääsu. Levinumad ravivõtted olid klistiir ja aadrilaskmine. Mürgituse puhul soovitati inimene jalgupidi üles riputada, et mürk saaks suust, ninast, silmadest ja kõrvadest välja valguda. Palju oli silmahaigusi, tuberkuloosi ja leeprat ehk pidalitõbe. Kogu arstiabi tugines aga tegelikult usul ja ebausul. Reliikviad, pühapildid ja nende puudutamine pidid parandama haavu, ravima haigusi ja leevendama õnnetut armastust. Kergendust pidid tooma ka paberil nõiasõnad, mis tuli haigel alla neelata. TEATER JA MÜSTEERIUMID Peale selle, et linnad mängisid tähtsat rolli hariduses ja olid koduks ülikoolidele, olid nad ka keskaegse teatri edendajad. Katolik kirik oli lõbustuste ja teatri vastu, kuid ometi võeti kasutusele vaimulik draama, mida etendati pidulikel jumalateenistustel ehk missadel. Piiblitekste ei loetud siis kuivalt vaid tihti dialoogina, millele oli lisatud liikumine
viipekeel ja liigutused, mida tehakse kogu kehaga. Samuti suguühet on vaadeldud muudrana. Lisaks on tantrismis levinud jantrad ehk rituaalne kujutis. See on märk või terve pühapilt, mis on meie nägemismeele kaudu mõjutatav. Kõige võimsam jantra on Šrijantra, mis sümboliseerib kosmost, mille keskel olev punkt kujutab loomisprintsiipi ja seemet. Sageli kasutatakse ka mantraid, mis on terved laused, loitsud või nõiasõnad. Mantrate puhul ei ole tähendus oluline, tähtis on häälikute lausumisel tekkiv vibratsioon. Seetõttu on väga oluline, et mantrat hääldatakse õigel kõrgusel ja õige pikkusega. Kõige kuulsam mantra on: Om mani padme huum, mis tähendab kalliskivi on tõesti lootoses. Tantrisliku tõlgenduse järgi sümboliseerib kalliskivi meesuguorganit ja lootos naise oma 33 32Eesti Njingma Budismi Enstüklopeedia. Kapala. [http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?
) Karjasehuiked, Liisa Kümmel Karjase helletus, Leene Jõnts Kihnu pulmahõise, Theodor Saar Loodushäälendid (e. Loodushäälte imiteeringu) o Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil), maagilise (nt indude äratamine) või meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga . Pääsukese laul, Elfriide Tooming Loitsud (lausumised, nõiasõnad o Loodusjõudude, loomade ja lindidega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) o Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja
– regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) • Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Eesti regilaulud liigendused: Hüüded (karjaste hüüded, loomade kutsungid, rütmi koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?
14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas kala: "Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas." VÕI Vaal: "See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma." 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definatsioonid ja erinevused. Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate
7 R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas.” VÕI Vaal: “See inimene on väga mügarik ja pealegi ajab ta mind luksuma.” 15. Rahva- ja kunstmuinasjutu definitsioonid, erinevus.
põhjaranniku ja Karaiibi mere must tasuja!» Jah, asi oli otsustatud; tema karjäär oli kindlaks määratud. Ta põgeneb kodust ja asub sellele teele. Ta läheb juba järgmisel hommikul. Seepärast tuleb nüüd alustada ettevalmistusi. Ta korjab oma varanduse kokku. Tom läks lähedal lebava pehkinud puu juurde ja hakkas selle ühe otsa all oma Barlow noaga kaevama. Varsti puudutas nuga õõnsalt kõmisevat puud. Ta pistis käe auku ja ütles mõjuvalt järgmised nõiasõnad: «Mis ei ole siia tulnud, tulgu! Mis on siin, jäägu siia!» Siis kraapis ta mulla kõrvale ja nähtavale tuli männipuust kastike. Ta võttis selle välja. See oli nägus väike varalaegas laudpõhja ja -külgedega. Kastis lebas rnar-morkuulike. Tomi imestus oli piiritu! Ta kratsis hämmeldunult pead ja ütles: «Noh, see ületab juba kõik!» Siis viskas ta kuulikese tusaselt ära ja seisis viivu mõtiskledes. Asi seisis selles, et siin oli
annaabi.ee 
