* teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. 7 Mis on segakulud? Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt. telefonikulu puhul püsiv kuutasu, muutuv kõnede maht). 8 Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud? Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba
Koguprodukt 3 8 12 15 17 18 A) a) 3 B) b) 3,75 Mis alljärgnevast ei suurenda firma keskmist kogutulu c) tehnoloogia täiustamine 5. Täielik konkurents Täieliult kokureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta saab kasumit · Vale.lühiperioodil toodab firma ka siis kui ta saab kahjumit.ainult et siis peab tooteühiku hind olema suurem muutuvkulust Kui firm kasum on maksimaalselt suur,on kogutulu ja kogukulu vahe suurim- Õige Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väisem,saab firma kahjumit - Õige Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest,millekeskmine kogukulu on minimaalne · Vale.firma pole huvitatud selle koguse tootmisest,kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirpiirkulu ja piirtulu võrdsus
põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna MPL = (TP) / L, L / (TP) = 1/ MPL Järelikult MC = w / MPL (w tööjõu hind) Tootmismahu kasvades kahaneva piitootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC-kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikkuse seadusest, samuti AVC-kõvera kuju:
jagada osaliselt muutuvaks ja osaliselt pusivaks?). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne. Pusikulu ei muutu seoses tegevusmahu muutumisega. Pusikulu on naiteks intressimaksed, kindlustus, maamaks jne. Pusikulu ei muutu hoolimata tootmismahust, samal ajal vahenevad tootmismahu suurenemisega kulud uhiku kohta. Muutuv pusikulu koosneb kahest komponendist: muutuvkulust ja pusikulust. Hea naide muutuvast pusikulust on telefonikulu, mille puhul tavaliselt makstakse fikseeritud kuutasu ning lisaks kõneminutite eest. Etappkulu on segakulude variant, kus tootmismahu erinevatel astmetel toimub kuludes suur muutus. Tegelikult on enamik pusikuludest etappkulud, kuigi suurte vahemikega: naiteks tootmishoone kuttekulud on kull fikseeritud, kuid mingist tootmismahu tasemest alates tuleb laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele
o Riik loob seadusandliku ja sotsiaalse raamistiku, mille piires ettevõtted tegutsevad (nt Äriseadustik, Võlaõigusseadus, Konkurentsiseadus, Tarbijakaitseseadus V seminar -5.kontrolltest Õige-vale. Tee vale õigeks! · Täielikult konkureeriv firma valmistab toodangut üksnes siis, kui ta kasumit saab. V o Lühiperioodil toodab firma ka siis, kui ta saab kahjumit, ainult et peab siis tooteühiku hind olema suurem keskmisest muutuvkulust. · Kui firma kasum on maksimaalselt suur on kogutulu ja kogukulu vahe suurim. Õ · Kui kaubaühiku hind on keskmisest kogukulust väiksem, saab firma kahjumit. Õ · Lühiperioodil on firma huvitatud sellise koguse tootmisest, mille keskmine kogukulu on minimaalne. V o Firma pole huvitatud selle koguse tootmisest, kuna kasumi maksimeerimise tingimus on piirkulu ja piirtulu võrdsus (MC=MR)
arvestuspraktikas käsitletakse neid sageli tavaliste muutuvkuludena (aproksimeeritakse ehk tasandatakse sirgega). Astakkulud võivad esineda ka astmelis-püsikuludena. Need kulud on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad järsult, jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-püsikulu on tavaliselt näiteks mittepõhitööliste palgakulu. Segakulu on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Praktikas käsitletakse segakulu koosnevana püsi- ja muutuvkomponendist. segakulude kogusumma = püsikulude kogusumma + muutuvkulu ühiku kohta * ühikute arv Segakulud on eriti olulised seetõttu, et paljusid kulusid ei ole võimalik üheselt liigitada kas muutuv- või püsikuludeks. Planeerimisel on andmed segakulude muutumise kohta sõltuvalt
Kuutasu 7,5$ võmaldas piiramatut kõnede arvu kuus. Teine võimalus oli kuutasu 5$ kuus, mis võimaldaspidada kuni 50 kõnet ja iga järgmise kõne eest 0,05$. Ligikaudu 50% nendest klientidest, kelle kõnede arv oli alla 50, valisid esimese variandi. 1 Aga kui suure kõnede arvu korral kuus tuleks valida esimene variant? 3.9 Tootja müüb toodet hinnaga 80 kr tükk. Kulud koosnevad fikseeritud kuludest 4500 kr pluss muutuvkulust 50 kr iga toote kohta. Leida a) palju peab tootma, et tulud kataksid kulud; b) kui suur on kahjum, kui toodetakse ja müüakse 100 ühikut; c) kui palju peab tootma, et saada kasumit 900 kr. 3.10 Tootmise planeerimisel on firmal valida ühe toote kahe variandi vahel. Variandi A korral on püsikulud aastas 4 000 000 kr ja muutuvkulu 5 kr ühiku kohta. Variandi B püsikulud on 2 000 000 kr ja muutuvkulu 7 kr ühiku kohta. Mõlema variandi korral on hinnaks 20 kr
millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine; b) hea väljaõppega, kõrgeltkvalifitseeritud töötajad on väga väärtuslikud, raskesti asendatav vara. Tulemuseks pikaajalised, fikseeritud garantiidega lepingud. 3) segakuludeks, mis sisaldavad nii muutuv- kui püsivkomponenti (telefonikulu puhul püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kulukäituriks kõneaeg). Segakulu muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele; 4) osaliselt püsivateks või osaliselt muutuvateks kuludeks, selliste kulude muutused ei ole võrdelised koos mahu varieerumisega (telefonikulu ühendab nii püsiv- kui ka muutuvkulusid); 5) astmelisteks kuludeks e. astakkuludeks, millede muutust tootmismahu kasvades iseloomustab astmeline käitumine (tootmise muutumisel ühevahetuselisest kahevahetuseliseks osutuvad põhitöötajate
annaabi.ee 
