representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks
töötlusressursi nimel. *Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb *Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ *Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kui tähelepanu on suunatud teatudobjektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. *Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest. *Dihhootilisekuulamise katse jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest *Kokteilipeo fenomen keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga "müra" seas Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12,
vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb. ● Praiming- nn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism (L_ _ L _ _ A _) ● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt
nimel. Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kuitähelepanuonsuunatudteatudobjektile/tegevusele,siisvõivadsamasstseenismõnedobjektid,miseioleseotudülesandega,jäädateadvusta mata. Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest. Dihhootilisekuulamise katse jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest Kokteilipeo fenomen keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga "müra" seas Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22.
Pigem on teadvus kõigi kortikaalsete alade ja nende ühenduste ja kognitiivsete kasutusvõimaluste tulemus. Milles seisnevad erinevad tähelepanematuse nähtused ja miks ilmnevad? Tähelepanematusepimedus • Muu tegevuse keskendunud soorituse ajal ei panda mingit samal ajal toimuvat sündmust tähele. Nt autoga sõites pingsalt tänavanimesid lugedes ja õiget pööramiskohta otsides võib teed ületav inimene tähelepanuta jääda. Muutusepimedus • Nähtus, mis ilmneb siis, kui inimene ei pane pika aja jooksul tähele muutusi objekti olemasolus, määratluses või asukohas. Ka see ilmneb kõige suurema tõenäosusega siis, kui inimene ei eelda muutust ja/või on hõivatud muu tegevusega – kui inimest eelnevalt informeerida muutuse kohast ja/või objektist, siis reeglina muutusepimedust ei teki. Tähelepanu silmapilgutus • Fenomen, mille puhul inimene ei märka visuaalset sihtmärki, kui see esitatakse 500 ms pärast eelmist
- Tsingulaar-frontaal-insulaar võrgustik – oluline tegevuse ajal püsival tähelepanu hoidmisel. - Tähelepanu ja teadvuse mehhanism: sükroniseerituse hüpotees - milles seisneb ja kuidas toimib? Milles seisnevad erinevad tähelepanematuse nähtused ja miks ilmnevad? Tähelepanematusepimedus – muu tegevuse keskendunud soorituse ajal ei panda mingit samal ajal toimuvat sündmust tähele nt nähtamatu gorilla. Muutusepimedus – inimene ei pane pika aja jooksul tähele muutusi objekti olemasolus, määratluses või asukohas. Ilmen kui inimene ei eelda muutust või on hõivatud muu tegevusega, kui eelnevalt teda informeerida siis muutusepimedust ei teki. Tähelepanu silmapilgutus – inimene ei märka visuaalset sihtmärki kuigi see esitatakse 5s peale esimest stiimulit. Tähelepanu suunamine esimesele sihtmärgile muudab järgmise stiimli teadvusesse jõudmise raskemaks. Teisel korral kui palutakse mägata
- Kui esitatakse enne stiimulit, siis kiirendab objekti töötlust - Kui on mittevaliidne, kui ei aita kaasa ja osundatakse kohale kus asja ei toimu siis aeglustab töötlust Perifeerne eelosundaja: tähelepanu suudab suunata ja meelde jätta Tsentraalne eelosundaja: päike, kas oli kollane ring või mitte? Võtab kauem sest asjast peab enne aru saama ja alles siis saab otsima hakata - Muutusepimedus – võimetus mitte märgata (automaatselt) küllalt suuri muutusi nägemisväljas. Selleks et ruumitähelepanu suunata me liigutame silmi. Silmade liigutamise ajal ei võta informatsiooni vastu Tähelepanu silmapilgutus - Kui esitada 2 stiimulit üksteise järel, siis esimest töödeldes korralikult ei ole jaksu kohe teist töödelda kui alles mõne ms järel. Maskeerimine
annaabi.ee 
