Chet Baker Chet Baker (õieti Chesney Henry Baker Jr; 23. detsember 1929 13. mai 1988)oli ameerika muusik. Chet Baker sündis Oklahomas. Juba lapsepõlves võttis ta osa erinevatest lauluvõistlustest ja laulis kirikukooris. Esimene tutvus puhkpillidega sündis tänu isale, kes tõi koju trombooni, ent kuna see instrument käis noorele Chetile esialgu üle jõu, asendas selle trompetiga. Esimesed teadmised muusikavallas hankis Baker Glendale'i keskkoolist, ent hilisemas elus mängis suuremalt jaolt kuulmise järgi. 1946. aastal lahkus Baker koolist ning ta mobiliseeriti sõjaväkke. Kaks aastat hiljem alustas ta muusikateooria- ja harmooniaõpinguid Los Angeleses El Camino College'is, mille peagi pooleli jättis. 1950. aastal võeti Baker uuesti sõjaväkke, ent sai sealt vabastuse ning võimaluse jätkata oma eluteed professionaalse muusikuna.
Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad. Paljud hariduse omandanud oleks kindlasti ka selleta suurepärase musikaalse tajuga, kuid nende valik on olnud veidi teine. Samas kõvas muusikakoolis õppimata pead sa siiski läbinud olema mingisugusegi kursuse muusikavallas, kas siis omalkäel või kellegi teise käpa all. Seega mingilmääral peaks inimene, kes peab end või keda peetakse muusikuks, olema kursis muusika algtõdedega. Selle nurga alt ainult talendist ei aita. Wolfgang Amadeus Mozart oli oma-ajastu suurim muusik, kelle geniaalsust hakati hindama alles hiljem. Väga noores eas suurepäraseid teoseid loonuna, tõusis ta üsna kiirelt kuumade-prospektide hulka. Tõsi, algselt kirjutas Mozart vaid teiste teoseid ümber
...............................................5 2 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ning suri 28. juulil 1741 Viinis. Ta oli üks Itaalia ja ka kogu baroki ajastu kuulsamatest heliloojatest. Vivaldi muusika, nagu ka enamuste teiste heliloojate muusika sai kuulsaks alles pärast tema surma. Vivaldi puhul aga juhtus see alles 2 sajandit hiljem - 1920ndatel aastatel. Esimesed kogemused muusikavallas omandas ta oma isa kaudu, kellega neid nähti ka tihedalt kirikus koos viiulit mängimas. Tema kõige unikaalsem anne teiste heliloojate ees oli aga oskus kiiresti ja perfektselt muusikat kirjutada, nimelt polnud temajaoks mingisugune probleem ühe kuuga kirjutada mitu ooperit või kontserti. Noorus A. Vivaldi sündis suurde perre, nimelt oli tal neli venda ja neli õde. Tema esimeseks pilliks sai viiul, mille mängimist õpetas talle ta isa, kes oli eelnevalt oma elus olnud juuksur
Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozarti juurde, sooviga olla tema õpilane.1787. aastal suri ema tiisikusse ning juhtum tõi Beethoveni tagasi Bonni. See periood
üksikul saarel. Idee oma peateose jaoks sai Defoe tõsielutõigast - 1704. a läks inglise madrus Tsiili idaranniku lähedal tülli oma laeva kapteniga ja jäi vabatahtlikult Juan Fernandezi saartele, kus viibis 1709. aastani. Defoe Robinson see-eest pidas oma saarel vastu 27 aastat. Teos inspireeris Rousseau'd. 6. Rousseau kirjutas ,,Entsüklopeediasse" muusikast, sest esmakordselt Pariisi minnes lootis ta endale seal nime teha muusikavallas, olles leiutanud uudse noodimärkide süsteemi. Kuulsaks tegi Rousseau' aga tema esimene filosoofiline essee ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". Ta ütles, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus ja jõudeolek, need aga viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. Ebavõrdsus tekkis Rousseau meelest koos omamiskirega ja et ühiskond on seda ebavõrdsust kinnitav leping. ,,Émile" räägib
Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis. Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad. Sarnasused: · Nii Mart Saar kui ka Cyrillus Kreek on sündinud muusikalembelises perekonnas. Mõlema helilooja esimeseks õpetajaks muusikavallas oli isa. · Hakkasid muusikaga tegelema juba lapsepõlves. · Nad olid ühed mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. · Mõlema helilooja auks on asutatud muuseum. Erinevused: · Mart Saar toimetas muusikaajakirja ,,Muusikaleht" ning oli rühmituse ,,Noor-Eesti" liige. · Mart Saart tabas halvatus. · Cyrillus Kreegi auks toimub iga aasta Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel Muusikapäevad.
Samas avalikustan ka palju sellist mida varem pole avalikustatud, nimelt mälestused Arvo Pärdist, tema klassivendade, -õdede ning lapsepõlve mängukaaslaste silme läbi. Mängus oli ka mu enda huvi Arvo Pärdi kohta rohkem teada saada ning välja uurida mida on Rakvere Gümnaasium Arvo Pärdile andnud. Töö jaotasin nelja peatükki. Esimeses peatükis räägin üldiselt tema elust ja loomingust, kuidas ta Rakverre kolis ning kuidas tegi esimesed katsetused muusikavallas. Teises peatükis süvenen tema õpinguaastatesse Rakvere Gümnaasiumis, seda tema koolikaaslaste mälestuste põhjal, sest Arvo Pärdi enda mälestusi ei olnud võimalik hankida tänu tema hõivatuse tõttu tihedale töö graafikule. Kolmandas peatükis teen kokkuvõtte inimeste arvamustest ja sellest kuidas on Arvo Pärt neid ning Eestit nende arvates mõjutanud, selleks viisin läbi suulise küsitluse. Viimases, neljandas peatükis toon ülevaate selle kohta kuidas on Arvo Pärti
158 Intervjuu Peep Männiliga. 159 Intervjuu Eero Tammega. 160 Intervjuu Mercaga. 161 Intervjuu Anti Pathique’iga. 162 Intervjuu Freddy Grenzmanniga. 34 Naispunkarid ENSVs Senises punkajalookirjutuses ja historiograafias torkab silma, et aktiivseimad ja tuntuimad punkarid on peaaegu eranditult mehed. Ainsaks tuntumaks naispunkariks võib pidada punkpoetessi Mercat (Merle Jääger), kes oligi tegev eelkõige luule- mitte muusikavallas. Seetõttu soovisin käesoleva bakalaureusetööga uurida, intervjuudele toetudes, milliseks peavad ENSV punkliikumises osalenud naiste rolli pungis. Intervjueeritute hinnangul oli naispunkareid punkarite kogumassist umbkaudu 10-20%. Intervjueeritavad on üldiselt seisukohal, et naispunkareid oli oluliselt vähem kui meespunkareid, kuid seda kallutatust tollal üldiselt enda jaoks ei teadvustatud. Kindlasti aitavad naiste vähesusele pungiskenes kaasa traditsioonilised soorollid: mehed on
annaabi.ee 
