Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. kuuluvad sinna. Villem Kapp Sündis 1913 Suure-Jaanis. 1938. aastal lõpetas ta TRK-s
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga
tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda Partituuri ainueksemplar ja orkestrimaterjal põlesid ära koos teatriga Õnneks olid "Vanemuises" alles teose
See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe,
Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo. Omal ajal lavastati seda mitmeid kordi (esietendus "Estonias" 1945. aastal), ka väljaspool Eestit. Selles ooperis on nii värvikaid stseene kui ka terve rida kauneid aariaid ja duette. Tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu ei kuulu Eugen Kapi tööd aga
Ooperi muusikas on Tüür läinud juba varasemast tuttavat rada. Dramaatilist joont kannab mitmekihiline ja põnev orkestripartii, paiguti kõlab ka eelnevalt CDle salvestatud elektronmuusika. Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides. Ooper "Wallenberg" on Tüüri seni ainus teos muusikateatrile, ent tema looming on pälvinud ka koreograafide tähelepanu. Nii on Teet Kask kasutanud tema muusikat mitmes tantsulavastuses, näiteks nüüdistantsu lavastuses "Fluxus", mis etendus 2002/2003 hooajal "Vanemuise" tantsijatega Tartu Sadamateatris. Kuulamine. ,,Reekviem" selles palas kõlasid taustal madalad meeshääled, lugu mõjus kuidagi süngelt, aga samas ka ürgsena
html?action=organ&rub=2&id=8 http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/laidi.htm Kadrina Keskkool Kirjandus Annika Annsoo Teatri ajalugu Õpimapp Juhendaja:Õp.E.Abner 2004.a. Vanemuine Vanemuine" on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 "Vanemuise" laulu ja mänguseltsist. Poolkutselisel etapil (18781903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus "Vanemuine" kutseliseks teatriks ja Karl Menningu juhtimisel viidi sisse psühholoogilisrealistliku ansamblimängu põhimõtted. Vanemuine kolis Väikesesse majja, Eesti ühte kaunimasse teatrihoonesse 1944. aastal, varem oli see Tartu Saksa Teatri päralt, mida on väidetud internetiaadressil (http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/?ID=471 ). 19441985 oli "Vanemuise" liidriks Kaarel Ird. Asjatundliku ja osava teatripoliitikuna suutis
Eestlastel ja rootslastel on väga erinev pilt heliloojast ja inimesest, sest eestlased tundsid varasemat loomingut, aga Rootsis mängiti ainult hilisemaid orkestriteoseid. Eduard Tubina loomingu läbimurre saabus 1980. aastatel, kui dirigent Neeme Järvi hakkas tutvustama tema loomingut üle kogu maailma. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: ,,Barbara von Tiesenhusen" ja ,,Reigi õpetaja". Tema esimene töö muusikateatrile oli ,,Kratt". Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. 6 Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest.
Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see o n esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). 4. 1970. aastad 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist. Muusikateatrile kirjutamist jätkab Ligeti, 1977 valmib anti-anti-ooper Le grand macabre (Vägev vikatimees; libreto Michel Ghelderode samanimelise 1934. aastal loodud näidendi järgi). Tegevus toimub väljamõeldud maal nimega Breughelland (16. sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu Hieronymus Boschilgi). „Kangelane“ on Surm ehk Nekrotzar, kes teatab, et kavatseb veel antud päeva öösel komeedi abil maailma hävitada
Ta katkestas ooperi kulgemise, kuna elektroonika undas valjult, kui tromboon. See kogemus tegi ta väga ettevaatlikuks elektroonika suhtes. Olgugi, et ta ise oma komponeerimises kasutab kõikvõimalike uuenduslikke meetodeid, soovitab ta heliloojatel (noortel õppijatel) lähtuda vanadest stiilidest. Õppida tundma Haydnist – Berliozini nende partituure. Propageerib oma õpetuses traditsioonilisi tehnikaid. 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist. Muusikateatrile kirjutamist jätkab Ligeti, 1977 valmib anti-anti-ooper Le grand macabre (Vägev vikatimees; libreto Michel Ghelderode samanimelise 1934. aastal loodud näidendi järgi). Tegevus toimub väljamõeldud maal nimega Breughelland (16. sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu Hieronymus Boschilgi). „Kangelane“ on Surm ehk Nekrotzar, kes teatab, et kavatseb veel antud päeva öösel komeedi abil maailma hävitada
Glucki eesmärk oli itaalia opera seria's taas esile tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile), ning selleks püüdis ta integreerida kaks omaaja peamist ooperistiili opera seria ja prantsuse muusikalise tragöödia (Gluck ei olnud nendes püüdlustes ainuke, küll aga kõige järjekindlam ja edukam), andes omakorda värskendavaid impulsse ka prantsuse muusikateatrile. Mis Glucki interpreteerimise keeruliseks teeb, on ühe afekti valitsemine (barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne tähelepanu peategelastele ja nende ,,sisetegevuse" avamisele tekstis ja muusikas siit ka nende pikad, oma elamusi kirjeldavad monoloogid. Laulja pidi suutma avada teksti iga varjundit ning tekstiga kaasa mõtlema, mis aga Glucki aja
annaabi.ee 
