Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel. 1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et ,,Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud". Postimees kirjutas: ,,President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab ilma nendeta ei oleks Jüri laulu ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud".
Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu
sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed
kaupmehi ja ametnike. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik lammutati ning 1901. aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik (projekti autor Rudolf von Engelhardt). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1931 avati Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee. See oli kasutusel kuni 1968; Raikkülani käisid rongid kuni 1971. 1945 nimetati aleviks, 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. 1993 sai Rapla linnaõigused. 2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus Rapla vald
ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid laulukoorid, orkestrid, toimusid tantsukursused, lavastati isegi operette. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Väike-Maarjas ligi 20 seltsi. Kiltsis asutati esimene laulukoor 1908. aastal, vilgas seltsielu kestis kuni 1940.-ndate aastateni. Peale laulukooride tegutsesid haridusselts, tuletõrjeühing, keelpilliorkestrid, rahva- ja peotantsurühmad, näitetrupid jne. Ehitati seltsimaja, mis
keele ja kirjanduse õpetajana 1952-1978. Õpetajana töötades tegeles kohaliku murde ja kultuuriloo uurimisega ning esemelise materjali kogumisega. E. Leppik pani 1969. a aluse koolimuuseumile, millest 1986. a kujunes praegune Väike-Maarja Muuseum. Väike-Maarjaga seotud uurimustest on olulisemad "Kultuurilooline Väike- Maarja", "Väike-Maarja lood", "Väike-Maarja Põllumeeste Selts", "275 aastat üldhariduskooli Väike-Maarjas", "Väike-Maarja Muusikaselts". Eesti keele uurijana on E. Leppik kogunud üle 30 aasta kohanimesid ja muud sõnavaralist ainest. Tema keelematerjali register - ligi 120 000 sõnasedelit, on Eesti kõigi aegade suurim. E. Leppik on pälvinud mitmeid autasusid: lk 4 Emakeele Seltsi teeneline murdekoguja, Emakeele Seltsi auliige, Väike-Maarja valla aukodanik, F.J
1873 Tartus asutatakse Eesti eesti põllumajandusnäituse Vallakooliõpetajate Seminar 1877 Tallinnas avatakse laulu- ja 1874 Narvas asutatakse mänguselts "Lootus" laulu- ja mänguselts "Ilmarine" 1877 algab VeneTürgi sõda (kestab kuni 1878) 1878 avatakse Tartu Õpetajate 1881 Võrus asutatakse Seminar muusikaselts "Kannel" 1878 C.R.Jakobsoni 1881 23. detsember hakkab toimetamisel hakkab Viljandis ilmuma ajaleht "Olevik" Ado ilmuma ajaleht "Sakala" Grenzsteini toimetusel 1878 algab rahvusliku 1881 29. detsember viiakse liikumise lõhenemine J.Hurda läbi üldine rahvaloendus: ja C.R.Jakobsoni suuna vahel Eestis elab 893 558 inimest 1879 II üldlaulupidu Tartus 1882 N.Manasseini revisjon,
inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas. Aasta jooksul tehti keskmiselt 87000 telefoniühendust, toimetati kohale 290000 kirja ja 150000 ajalehte. Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik (1934-1935), EELK Elva Koguduse Teataja (1935-1940), Elva Noorsoolane (1935-1936). Siin on elanud ja töötanud palju kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi, näiteks soome-eesti kirjanik Aino Kallas, kirjanikud Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, keeleteadlane Johannes Silvet, näitleja Leopold Hansen, kunstnik Eduard Kutsar. Elvas veetsid oma suved paljud Tartu Ülikooli õppejõud, näitlejad, kunstnikud, ärimehed.
39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused. Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920. Cimze seminar. 1919 Tartu Kõrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922. 40. Eesti tuntumaid pianiste. Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp,Arbo Valdma, Mihkel Poll, Peep Lassman, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Rannap, 41
aastal nad tegutsesid, koosseis oli vähemalt viieliikmeline (isa + neli poega) ja nad nimetasid end “jazz-orkestriks”. Artiklist selgub, et pere vanim poeg on kõrgema põllumajandusliku haridusega, s.t ilmselt Tartus õppinud, kus oli ka võimalik “autentset” džässi kuulata. Viljandi, kus tegutses kaks korralikku orkestrit, ja Uue-Kariste ei jää sealt kaugele, seega oli, kust eeskuju võtta. Võib arvata, et koosseis oli mõnevõrra suurem, sest on ebatõenäoline, et kogu muusikaselts oli vaid üks pere! Eeltoodud andmeid aitas mõningal määral täpsustada Jaak Karu 147 sugulane Helve Joon, kelle erakogust õnnestus saada ka 2 fotot nimetatud orkestrist (vt fotod 46 ja 47), tänu millele on teada orkestri pilliline ja isikkoosseis. H. Joone andmeil olnud Karutsi Jazz’is tavaliselt ka kontrabass, mida esimesel pildil (foto 46) ei ole 148 . See oli omapärane koosseis, mis ei sarna-
annaabi.ee 
