Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUUSIKALISED LAVATEOSED - ooper-infoleht (0)

1 Hindamata
Punktid




MUUSIKALISED LAVATEOSED – OOPER OOPER …. on muusikaline lavateos. Ühendab endas erinevaid kunstiliike, milleks on:   Kirjandus – süžee (lugu) võib tulla kirjandusteosest, libreto (ooperi tekst) on  samuti kirjanduse liik  Muusika – laulud, orkestri saated, tantsud  Kujutav kunst – lavakujundus, kostüümid  Näitekunst – näitlemisoskusega lauljad, loovad tegelasi/karaktereid  Tants – ilmestada laval toimuvat liikumiste, tantsudega OOPERI LOOMINE • Helilooja valib teda huvitava teema  • Libretist- ooperi teksti looja, kirjutab libreto- ooperi teksti • Helilooja ja libretisti koostöös valmib ooperi partituur- koondnoodistik, kuhu on 
koondatud kõik heliteose partiid • Lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma, töötab lauljatega (kes on 
ühtlasi näitlejad – loovad oma miimika, kehakeele ja hääle abil tegelaskuju) • Kunstnik –loob  lavakujunduse ja kostüümide kavandid, juhib nende loomist • Õmblejad, meistrid, valgustajad, grimeerijad – loovad lavakujunduse • Orkestrandid, lauljad, koormeistrid – tegelevad muusikalise materjali 
õppimisega, koosmänguga • Koristajad, garderoobitöötajad, piletimüük – hoolitsevad publiku heaolu eest OOPERI ÜLESEHITUS: • Algab avamänguga- sissejuhatav orkestriosa (eesriided ees, ainult orkester)   lavateose instrumentaalne sissejuhatus, loob meeleolu, tutvustatakse ooperi 
tähtsamaid muusikalisi teemasid • Tegevustik jaguneb: Vaatused (I ja II jne, vahepeal vaheaeg) Vaatused jagunevad piltideks, mis omakorda jagunevad stseenideks


OOPERIT ESITAVAD: Lauljad (solistid) ja koor – esitavad laule, näitlevad Solist esitab aariaid. Aaria on tehniliselt keerukas orkestrisaatega soololaul, kus 
väljendatakse tundeid ja mõtteid. Aariale võib eelneda retsitatiiv- jutustav kõnelaul Peaosi esitavad professionaalsed lauljad, klassikalise häälekooliga, kellel peab 
olema ka hea näitlemisoskus. Ooperis ei kasutata reeglina kõnet, kõik lauldakse. Mitu solisti moodustavad koos lauldes eri suurusega ansambleid – mitme tegelase 
ühislaul. Loodud nii, kuidas ja millistel tegelastel etenduse käigus suhelda on  vaja:  Duett- 2 lauljat  Trio- 3 lauljat  Kvartett- 4 lauljat Koor- ülesanne on anda massistseenides toimuvale hinnanguid, kommenteerida, 
väljendada rõõmu või rahulolematust Orkester -  saadab lauljaid ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja annab edasi 
meeleolumuutusi Dirigent - juhatab kogu etendust – orkestrit, lauljaid, tantsijaid, koori, ansambleid 
PARTITUURI abil. Käes võib hoida taktikeppi  Balletirühm -  väljendab laval toimuvat tegevust läbi tantsu
MUUSIKALISED LAVATEOSED - ooper-infoleht #1 MUUSIKALISED LAVATEOSED - ooper-infoleht #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 408832 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusikateater
2
odt

Muusikateater

Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi ­ liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.

Muusika
Muusikateater balett-ooper-operett-prantsusmaa-muusikal
2
odt

Muusikateater balett, ooper, operett, prantsusmaa, muusikal

Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi ­ liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.

Muusika
Ooper-operett ja muusikal
8
rtf

Ooper, operett ja muusikal

ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil

Muusikaõpetus
Muusika kodutöö nr4-Audentese e-õpe
6
docx

Muusika kodutöö nr4 (Audentese e-õpe)

Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5)

Muusikaõpetus
OOPER-OPERETT ja MUUSIKAL
2
docx

OOPER, OPERETT ja MUUSIKAL

OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks

Muusika
Ooper
3
rtf

Ooper

OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust

Luksepp
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"

Ooper
Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun