ja kohati kahanev kuid meloodia on monotoonne. Lõpupoole muutub lugu natukene kiiremaks ja sellega see lõpebki. Veel üks meeldejäävamaid esitusi oli ,,Sweet home alabama" laulu meloodia ,mis polnud küll kõige paremas vormis esitatud aga hea tuju sai kätte. See laul on iseenesest väga energiline ja rütmikas , muutuva rütmiga ja lõbus. Isegi ebaõnnestunud esitus pole rikkunud publiku tuju. Kontserdile minnes pole ma midagi erilist ootanud kuid muusikakoolist väljudes oli kõikidel sealviibijatel hea tuju ja isegi külmaks muutunud ilm ei rikkunud seda tuju.
Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. Lauljad jälgisid suure tähelepanuga dirigenti ja tõid kõik nüansid täpselt välja
seda õigesti kasutama ja kontrollima, mida täheldasin ka hästi tema kontserdil. Kahjuks oli ta aga tookord veidi tõbine ja hääl oli natukene ära, mis takistas tal endast kõike andmast, kuid meeleolu see siiski ei häirinud. Laulmise kõrvalt mängis Tõnis paaril korral ka suupilli, mis sobis kontserdi õhkkonda oma bluusiliku olekuga suurepäraselt. Kontserdil ,,Talveöö" esines ka hinnatud kontsertmeister Riivo Jõgi orkestriga Põlvast, kuid selle seas oli seekord ka noori Nõmme muusikakoolist. Orkester koosneski noorukitest, vanuses 12-17. Orkestris olid ainult professionaalid, uskumatu oli tõdeda, et nad kuulusid minuga samasse vanusegruppi. Nende nägudest ei olnud näha hirmu ega ärevust, nad tegid oma asja, hästi ja kiiduväärselt. Riivo on võitnud mitmeid auhindu Eesti Kooriühingult ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidult. Dirigent ei juhatanud ainult orkestrit, vaid esitas ka kaks klaveripala
Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. Lisaks Tartu Ülikoolile koolitasid kõrgharidusega spetsialiste ka teised õppeasutused — insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist “Pallas” ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. Iseseisvuse algul olid 6.a. Õpetajate seminarid Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus, Haapsalus, sinna võeti algkooli järel
vanusevahe on neil kuus aastat. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid vennaga, aga neid ei tule tihti ette. Tülide põhjuseks on enamjaolt see, et väikevend tuleb segama. Selle arengu etapi olulisemaks pidasin mina kiitust. Selle tüdruku puhul on näha, et ta otsib igast oma tegemisest ja edusammust kiitust, mida vanemad kindlasti ka pakuvad. Kuna koolis on hinded head ja kõik korras, siis lapsel on tekkinud sõbrad nii koolist, tantsutrennist ja ka muusikakoolist, mida tai se peab väga oluliseks. Erik Eriksoni teooria kohaselt oleks vaadeldav tüdruk staadiumis, kus edukusetunne on oluline. Laps vajab kiitust nii vanematelt, kui õpetajalt. Leitakse oma esimesed tõelised sõbrad, keda hinnatakse. Sotsiaalne areng Kuna tüdruk on väga jutukas ja rõõmsameelne siis ise arvas, et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Tema puhul ei tekita raskusi kontakti loomine ka võhivõõra inimesega
olid kooli esimestel aastatel väga rasked ajad ning iga krooni ning senti oli arvel ning tuli hoolega hoida. Oma õpinguid ei saanud ma kahjuks alustada, kuna tunnid olid kooli külel asuvas muusikaosakonnas tasulised ning kõik see käis vanematel üle jõu. Nii jäi minu soov esialgu paariks aastaks katki. Ma aga ei kaotanud lootust, uskusin, et kunagi saabub ka see päev mil saan pillimängu õppima asuda. Tahe oli mul ju suur ning usku ma ei kaotanud. Möödusid paar aastat kui kuulsime muusikakoolist. Selle kooli õppureil olid väga head saavutused ning õppemaks jõukohane. Ma sooritasin katsed ja sain kooli sisse. Uus etapp mu elus oli alanud, sain teha seda mis pakkus mulle rõõmu, mida olin soovinud, millesse uskunud. Muusikakoolile järgnesid juba kõrgem etapp ning veel üks, milles viibin praegu. Vaatamate keerulistele eneseotsingutele mis on olnud väga rasked ning keerulised, olen jäänud pillimängu juurde. Selles on mind toetanud mu usk ja tahe sellesse mida teen
Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri-kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Tänane Elleri-kool loeb oma alguseks neist Tartu koolidest ühte, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgemat Muusikakooli, mis alustas direktor Juhan Aaviku (18841982, direktor 19191925) juhtimisel tegevust kooli praegustes ruumides Lossi tänav 15. Tartu Kõrgemast Muusikakoolist kujunes mõne aasta jooksul Lõuna-Eesti muusikahariduse keskus ja tähtsamaid muusikaõppeasutusi kogu Eestis. [3] Ajajärk 19271940 oli Tartu Kõrgema Muusikakooli elus stabiilne ja edukas. Kooli pidas ülal Tartu Helikunsti Selts, lisasissetulekuid saadi õppemaksudest, riikliku kultuurkapitali, asutuste ja eraisikute toetustest. Õppeprogramm oli jagatud alg-, kesk-, kõrgemaks ning ettevalmistus- ja täienduskursuseks
akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. ·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist "Pallas" ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel
T. - sõber kaugelt" (1982), ,,Juuraajastu park" (1994), ,,Schindleri nimekiri" (1995), ,,Reamees Ryani päästmine" (1999), ,,A.I. - tehisintellekt" (2002), ,,Harry Potter ja tarkade kivi" (2003) jpt. (John Williams...: 2006) 1.3.3. Howard Leslie Shore (1946) Howard Leslie Shore sündis 18. oktoobril Torontos Ontarios Kanadas. Shore on tänapäeva üks austatumaid ja hinnatumaid heliloojaid ja dirigente. Shore sai oma ametliku hariduse Berklee Muusikakoolist. Aastatel 1969 - 1972 oli ta rokkbändis Lighthouse altsaksofonimängija. Ta oli üks naljasaate Saturday Night Live loojaid ja oli selle muusikaline juht aastatel 1975 - 1980. Kui Howard Shore valiti ,,Sõrmuste isanda" muusika kirjutajaks, oli see paljudele suur üllatus, kuna ta oli tavaliselt seotud süngemate filmidega ja ei olnud nii mastaapse projektiga veel töötanud. Kuid tema valik tasus end ära, sest töö Peter Jacksoni ,,Sõrmuste isanda" triloogiaga püsib siiani tema
annaabi.ee 
