pianist ja helilooja. Rannap on tuntud väga mitmes zanris improviseerijana. Ta on juhtinud ka legendaarset rokkansamblit Ruja. Helilooja sulest on ilmunud mitmeid pupulaarseid levilaule ning hulgaliselt klaveri- ja orkestriteoseid. Lisaks on muusik läbi viinud mitmeid kontserttuure. Mihkel Raud (s. 1969) on nii kitarristi, laulja, lugude autori kui ka produtsendina. Ta on olnud mitmete ajalehtede muusikaarvustaja ja kolumnist. Eesti Päevalehes töötab ta muusikaarvustajana tänini. Raud on olnud ka lehe kultuuriosakonna juhataja. Ma valisin selle saate kuna mulle meeldib kuulata kui hästi või halvasti laulavad eestlased ning avastada ka mõni uus laul enda jaoks. Minu arust on saade hästi tehtud, kuid tihti on valitud saatesse jääjaid ainult välimuse tõttu mitte laulumise järgi.
Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 1895 ja 1897 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada
Lemmiksüzeedeks muinas-Eesti pärimused, võitlus ristisõdijate vastu jne. Evald Aav helilooja,dirigent. Heliloojat köitis eelkõige meloodiarikkus, lihtsus ja loomulikkus. Ta ei rutanud kasutama uusi väljendusvahendeid. Tähtsus: esimene arvestatav ooper "Vikerlased". Teosed: ooper `Vikerlased', sümfooniline muusika, koorilaulud (`Põhjamaa lapsed'), soololaulud . Eduard Oja helilooja. Tegutses ka muusikaõpetajana koolides, koorijuhina ja muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud. Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog. Muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika Eduard Tubin helilooja,dirigent, üks eesti suurimaid sümfoniste. Teosed eelkõige instrumentaalsed. Mitmekesine ja meisterlik vormikäsitlus, omanäoline orkestratsioon ja rikkalik polüfooniakasutus. Tähtsus: eesti esimene ballett(`Kratt'). Teosed: sümfooniad(10), klaverimuusika, viiulimuusika, soololaulud, koori-ja
Aleksander Läte (12. I 1860 Pikasilla Aakre vald - 8. IX 1948 Tartu), helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Valga seminari. Oli 1879--1983 kooliõpetaja Puhjas, 1883--1995 ja 1897--1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal (F. A. Draeseke kl.). Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esines klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese eesti sümfooniaorkestri. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", täiustas klaveri konstruktsiooni. Avaldanud koorilaulukogumikke, uurinud värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Tartu ülikooli audoktor (1935), Tallinna konservatooriumi auprofessor (1939).Loomingu põhiosa moodustab ca 200
lõpetas Oja aastal 1932. 1930. aastal kolis Oja Elvast Tartusse, kus ta muusikaõpingute kõrval tegutses aktiivselt ka koorijuhina. Eriti häid tulemusi saavutas ta aastail 19301934 Tartu Naislaulu Seltsi Naiskoori dirigendina. Lisaks juhatas ta ka Tartu Helikunsti Seltsi Segakoori ja andis 1930. aastal Oja- Albre varjunime all välja solfedzoõpiku. Pärast muusikakooli lõpetamist töötas Oja Tartu Draamateatri stuudio muusikajuhatajana ning tegutses aastail 19341938 muusikaarvustajana ajalehe ,,Postimees" juures. Ta kirjutas arvustusi ka Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi väljaandel ilmunud uute helitööde, sh Eduard Tubina, Mart Saare ja Adolf Vedro loomingu kohta. ,,Muusikalehes" avaldas ta arvamusi üldmuusikalistel teemadel. 1935. aastal asus Oja tööle Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. 1940. aastail tegutses Oja vabakutselise heliloojana, kirjutades lavastuste kujundusmuusikat. Eriti suure
· "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas: Aleksander Läte oli helilooja ja dirigent. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada
Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 – 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 – 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 – 1895 ja 1897 – 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe “Postimees” muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas koorilaulukogumikke, uuris värvus- ja valgusmuusika, akustika ja intonatsiooni ning klaveriehituse ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda “Sprenk-Läte”, lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On
annaabi.ee 
