üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija
Aleksander Thomson (1845-1917) Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas
1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden . ¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. ¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega) 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist).Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia. 1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth Tähtsad Saksa heliloojad: Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner Venemaa Keisrinnade Jelizaveta Petrovna ja Katariina II ajal oli õukond hull itaalia ooperite järele, mis aitas veelgi suurendada huvi Lääne muusika vastu vene aristokraatia hulgas.
lõpetamata), kammeransambleid. · Sümfooniad 12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega. 5 suurt sümf 3. Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat "Ülistuslaul" piiblitekstiga. 8 ROBERT SCHUMANN 18101856 · Oli 19.saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus. Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja. Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja. Schumann´i looming on zanriterikas. Ta on loonud 4 sümf, avamänge, 3 instr, kontserti (kl.kontsert amoll, tsellole amoll, viiulile dmoll) Hulgaliselt kammermuusikat (klaverkvartett, kvintett 3 keelpillikvartetti Palju teoseid viiulile Oboele klaveriga duopalad Tsellole Erilise koha tema loomingus omavad laulud, ka kooriteosed, 2 reekviemi, 2 oratooriumi. On üks tähtsamaid laululoojaid.
Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas aga hoopis kompositsiooni erialal (Artur Kapi klass) 1926. aastal.
Domineerib armastuslüürika Oli väga nõudlik tekstide suhtes(Goethe, Schiller) Klaverisaadetel kindel roll Kasutas rahvalaulu intonatsioone(kõla) Kirjutas ka soololaulutsükleid 1) Autobiograafiline "Poeedi armastus" 2) "Naise elu ja armastus" 3) "Mirdid" kirjutatud Clarale pulmakingiks, 24 laulu SCHUMANNI TÄHTSUS Jätkas Schuberti tööd soololaulu zanri alal Uuendas klaverimuusikat Väljapaistev, muusikaajakirjanik ja kriitik Niccolo Paganini 17821840 Elu Sündis ja suri Itaalis , Genova linnas, kaupmehe perekonnas Sai 11aastasena Itaalis viiuldajana kuulsaks. Isa sundis teda harjutama, näljutas, peksis, karistas ja käskis muudkui edasi harjutada. Tal oli mingisugune kahtlane kõrihaigus, mis teda kurnas. Tal oli väga palju austajaid, inimesed imetlesid tema viiulimängu, arvati et ta on saatan, kuna mängib liiga hästi.
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris
Kindlasti oli palju neid, kes Jim Morrisoni annet ja erilisust imetelesid ja teevad seda siiani, aga ilmselt oli rohkem neid, kes arvasid, et ta oli uimastite ja alkoholi mõjul maailmataju kaotanud seaduserikkuja, kes oleks tulnud vangi panna või ravile saata. No seda, et Jim Morrisoni arvamused ja arusaamad tavaliste kodanike omadest sageli erinesid, tõestavad tema lavaesinemiste kõrval ka tema antud intervjuud. 1969. aasta suvel vestles ta muusikaajakirjanik Jerry Hopkinsiga, öeldes muu hulgas oma vägevate kontsertide kohta: "Meil on laval lihtsalt tore ja lõbus, noortel, kes meid kuulama tulnud, on tore ja lõbus ning politseinikel on tore ja lõbus. Mõnikord ma muidugi olen püüdnud rahvast natuke üles ka kütta et mis juhtub." "Ma olen rikas ja kuulus, tark ja kaunis kuidas ma sellest totrusest siin ümberringi küll pääseksin?" olevat ta sageli mõtisklenud. Kui tema süda 71. aastal Pariisis üles ütles, oli
mitte nii originaalne. Aleksander Thomson (1845-1917) Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti Postimehe peatoimetaja ja tema ajal hakkas leht käima 6 korda nädalas. Hermann hakkas
See on kaheosaline- ebatavaline (tavaliselt oli 4). See on kirjutatud 1822.a, millal ta ka haigestus. See on tugevalt seotud tema isikliku eluga. I osa- ,,Kui ma tahtsin laulda armastusest, sai sellest valu", II osa- ,,Kui tahtsin laulda valust, sai sellest armastus". · Kuulamine: ,,Lõpetamata sümfoonia" I osa. Robert Schumann (1810 1856) saksa helilooja. Oli ka muusikakriitik ja muusikaajakirjanik. Andekas ka kirjanduslikus vallas, pidi tegema valiku. Läks alguses õppima juurat, aga kohtas ühte klaveripedagoogi F. Wieck'i. Tal oli tütar, Clara Wieck, andekas, hiljem kuulus pianist. Hiljem abiellusid. F. Wieck polnud abielu poolt. Tänu Clarale tahtis lihvida oma klaverioskust. Hakkas kasutama mehaanilist seadet (küroplast), mis oli sõrmede painutamiseks ja ta tänu sellele sai endale lihaste põletiku ja tugevad valud. Sai pianistide invaliidsuse, ei saanud enam mängida.
annaabi.ee 
