Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika mõistete vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, noodi, noodijoonestik, bass, meeshääl, helirida, hark, rütm, sümfoonia, oktaavi, aaria, vokaalmuusika, zanr, diminuendo, tähistavad, vaibudes, forte, astmete, muusikakollektiiv, meloodia, piano, muusikainstrument, klahvide, sopran, allegro, tempot, duur, helihark, metall, määramiseks, laulik, metronoom, elektrooniline, mehaanilineMUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ..
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm  helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv)  õpetus akordidest. Dissoneeriv  ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv  heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo  heliteose esitamise kiirus. Dünaamika  helitugevuse muutumine. Tämber  häälekõla värv. Faktuur  jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad
· Crescendo  valjenedes · Diees  mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo  vaibudes · Duur  rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika  helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte  valjult · Fortissimo  ülivaljusti · Harmoonia  helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad  antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik  kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika  muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall  ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid  kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur  klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida  pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo  laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte  poolvaljult · Mezzopiano  poolvaikselt · Moderato Âparajalt, mõõdukalt
noodivarte suunale vastupidise kaardumisega, mitmehäälsuse korral kasutatakse ülemises hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist. 1. punktita noodi erijaotamise korral 3-e noodiline grupp kirjutatakse 2-noodilise grupi vältustes, 5, 6, 7-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodiöise grupi vältustes. 2. punktiga noodi erijaotamise korral 4 ja 5-noodiline grupp kirj. 3-noodilise grupi vältustes, 7-...11- noodiline grupp kirj. 6-noodilise grupi vältustes jne, erandiks on punktiga noodi jaotamine 3-e asemel 2-eks, kus kasutatakse lähima suurema nootide arvuga grupi vältusi. Erijaotuslikke gruppe nim
a cappella  esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll Âhelirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel  nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur  helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur  rõõmus helilaad Dünaamika  Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur  Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte  Vali Harmoonia  Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia  Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik  Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine  muusikapalade seadmine nt. orkester
MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, ballett FAKTUUR –heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis Ühehäälne, tihe, harmooniline figuratsioon , meloodiline figuratsioon, rütmiline figuratsioon
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism  C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism  A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism  I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism  R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism  J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika
MUUSIKA MÕISTED Rütm  helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia  helide kaunikõlaline järjestus Tempo  heliteose esitamise kiirus Dünaamika  õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber  heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia  erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur  muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia  mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia  ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia  mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas.
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul.
Aaria  ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella  vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng  muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett  koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso  barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika  helitugevuse muutumine Folkloor  rahvaluule Gregoriuse laul  ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia  ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika  mittesakraalne muusika Improvisatsioon  hetkelooming Instrumentaalmuusika  heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet  muusikateose esitaja Kammermuusika  ühele esitajale loodud muusika
Kordamine IX klassile. 1. Tempo  muusikapala kiirus 2. Dünaamika  muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr  muusikateose liik 4. Vorm  muusikateose ülesehitus 5. Liturgia  jumalateenistuse kord 6. Hümn  vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall  kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika  Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika  muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia  helide tonaalne sobivus 11. Helistik  kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum  mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett  Mitmehäälne vokaalteos
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides
Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15) Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini. Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis.
· Vaimulik  (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett  13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal  2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon  prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants  ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants  ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel  loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis  tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2
See, kuidas heli jõuab inimese kõrvani sõltub sellest keskkonnast, kus ta on. Võib öelda, et see, kuidas me vastu võttame heli sõltub mitte ainult helist ja kõrva kuulmisest, vaid õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub
tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole) 3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül)
annaabi.ee 
