Muusika helikeele kujunemine (0)

Muusika   1. Kuidas ja kus tekkis esimest korda inimkonna ajaloos helide kasutamine  Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl, mis tekkis paraleelselt keele kujunemisega. Esimesed 
“muusikateosed” olid arvatavasti käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmid või 
tantsusammudest tekkinud helid.   Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates 5.-4. sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid 
üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha.  2. Millised olid ürgaja muusikalised instrumendid? Kuidas ja millesttehtud? Kirjelda.  Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm).    Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude 
saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega.   Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti 
merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest 
pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Algul sai mängida ainult 
üksikuid helisid. Rohkemate helide saamiseks hakati ühendama mitu erineva pikkusega vilet. Aja jooksul õpiti 
torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust.  Jahil käides märkas kütt et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla 
see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või 
õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel 
erineval moel.  3. Kirjelda missugune on vana-aja muusika?  Vana-aja muusikale omistati tihti jumalikku algupära – jumalate hääli võrreldi pillihäältega; pille – eriti neid, 
millel arvati jumalaid mängivat – peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu 
neid ümbritseti suure austusega.   Muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes viie heli real.  4. Mis on pentatoonika?  Pentatoonika on oktavipõhiline helisüsteem muusikas, mis koosneb 5 helist ja kus puuduvad pooltoonid.  5. Miks oli oluline muusika jaoks kreeka teatri sünd (missuguseks muutus ühehäälne koorilaul)?  Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika)  Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd  Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks  Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia  Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia  


Kujunes välja kaks printsiipi : apollonlik ja dionüüsoslik muusika  Koori ei saatnud enam üks pill - aulos -, vaid pillide grupp. Kujunes välja orkester, kes hakkas esinema ka 
iseseisvalt.