Kuid Seth sai Osirise keha taas, valdusesse, tükeldas, kandis laiali Isisel, sündinud poeg, pistrikukujuline Horos Koos otsisid nad Osirise kehaosad, maailma esimese muumia, äratasid ellu Osiris otsustas, valitsema allmaailma , valitsemise Horosele. Järgnes pikk võitlus Horose, Sethi vahel, jumalad Horose võitjaks ja kuningaks Surmajärgsus Surma, elu nagu eluajal Surnukeha muudeti muumiaks kunstiajalugu.wiki-site.com Pühad loomad Egiptuse religioonis olulist osa Lehm Koer Paavian kass Krokodill Iibis balsameeriti Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/religioo n_vana_egiptuses_leilalille.htm https:// www.facebook.com/permalink.php?id=497 092133681148&story_fbid=4971027670134 18 http:// kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html http://www.slideshare.net/sear/egiptus-pres
kivikuhi paratamatult ahenema.Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Püramiid-Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid lV dünastias Kaljuhauatüüp- looduslikult hästi varjatud matmispaikade kasutamine, mis ruumiliselt sarnanevad mastabadega 3.Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. 4.Kaetud lihvitud kiviplaatidega, tipuosa oli sageli kullatud 5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6. Iseloomilik inimese kujutamisviis; pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates 7. inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8
papüürusele. See on papüürusetaimest valmistatud paberitaoline materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kleebiti üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Need ribad olid sageli mitme meetri pikkused. Egiptlased uskusid,et inimese elu jätkub pärast surma surnute riigis. Et elu pärast surma oleks võimalik,õppisid nad palsameerima ehk surnukehasid säilitama. Palsameeritud surnukeha nimetati muumiaks. See mässiti linasse ning asetati suurde kirstu ehk sarkofaagi. Sellist surnukeha palsameerimist lubasid endale vaid rikkad inimesed. Rikkad ehitasid oma perekondadele uhked hauakambrid,kuhu pandi ehteid,väärisasju,toitu ja jooki. Egiptlastel oli sadu jumalaid,kelle austamiseks püstitati hiiglaslikke templeid ning korraldati uhkeid pidustusi ja rongkäike,mida juhtis vaarao isiklikult. Tähtsaim oli päikesejumal Ra. Ral oli palju lapsi jumalate seas
taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e. Suur püramiid, Kairo lähedal Kõik 4 külge keskmiselt 230 m pkkused. Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"?
mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse. Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed.
austamisel oli tähtis osa preestrinnadel. Rikaste perede emandad ja lihtrahva naised olid peaaegu meestega võrdsed. Egiptuses usuti, et elu jätkub ka pärast surma ja hing tuleb oma vanasse kehasse tagasi. Et hing tagasi saaks tulla, ei tohtinud surnukeha hävitada. Surnukeha balsameeriti, et need säiliksid kauem. Selleks võeti siseelundid välja. Balsameeritud surnukeha mähiti linadesse ja pandi kirstu sarkofaagi. Surnud inimest, kes on balsameeritud ja linadesse pandud nimetatakse muumiaks. Surnule pandi surimask pähe. Palju muumiaid on säilinud tänapäevani. 8. KIRI Umbes kolm tuhat aastat e.Kr tekkis koos riigiga ka kiri. Ametnikel oli vaja üles kirjutada kui palju vilja talupoegadelt saadi ja kui palju tuli vaaraole anda, kui palju neist salves on. Preestrid jällegi pidid tähtede seisust vaaraole aru andma, millal Niiluse üleujutused on, või kirjutama üles palveid jumalatele. Kogu riiklik korraldus oleks ilma kirjata võimatu.
· Hieroglüüfid - mõistet või silpi tähistav keeruka kujuga tähemärk · Papüürus - paks paberisarnane kirjutus- ja ehitusmaterjal · Polüteistlik religioon, tootemloomad nt kass, madu, härg, krokodill · Ankh - eluvõti · Lootoslill - Niiluse ja elu sümbol · Horose Silm - kaitseamulett · Jumalatel käes eluvõti · Antropomorfsed jumalad - inimesekujulised, tähtsamad: Ra, Horos, Anubis. Horose kohus mõõtis inimese hingi, et määrata taassündi. · Palsameerimine - muumiaks tegemine Arhitektuur · Haudehitised - mastaba (algne vaaraohaud) · Gisa püramiidide väli · Sfinks · Templiarhitektuur - templid ehitati jumalate koduks · Egiptlased võtavad esimesena kasutusele sambad · Sambakateelide kujudamiseks saadi inspiratsiooni loodusest · Sambakapiteel - samba ülemine kaunistatud osa. · Karnak ja Luksor - kuulsaimad templid · Kaljuhauad, nt Hatsepsuti matusetempel · Kuningate org · Kunst ülistas tugevust, peletas eemale kurja jõudusid, hakkas esile
· Vana riik: 3.-6. dünastia · Keskmine riik: 11.-13. dünastia · Uus riik: 18.-20. dünastia · Hiline riik: 21.-30. dünastia Egiptuse kunsti kõrgaeg 2700-1000 a. e.Kr. Kunsti, s.h. arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. Skarabeus oli levinuim õnnetooja Vana-Egiptuses. Sitikat peeti pühaks, sest see, kuidas ta kangelaslikult veeretab pikkade vahemaade taha oma sõnnikukuulikest (kus peituvad sitika munad), meenutab Päikese teekonda taevas. Nendest kuulikestest tulevad järglased ja sümboliseerivad uue elu tärkamist maast. Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina. Vanim haudehitis mastaba
Horos-Noorema juurde. Seth oli tagasiteel koju peale jahti, kui ta nägi oma venna kirstu. Isegi surnud vend tundus talle hirmutavana. Ta lõikas Osirise keha 14 tükiks ja viskas need mööda Egiptust laiali. Seth arvas, et nüüd küll Isis ei suuda oma võlujõuga Osirist elustada. Isis oli tagasi tulles leidnud enda eest tühja kirstu. Jälle pidi ta minema mööda Egiptust Osirist otsima. Peale kehaosade kokkukorjamist, viis jumalanna need Anubisele, kes surnukeha palsameeris ja tegi muumiaks. Surnukeha juurde süütas ta tõrvikud, mis ajasid Osirise vaenlased minema. Kõik inimesed nutsid valitseja surma pärast ja jumalad olid hämmastunud Sethi kurjusest. Aastate möödudes kasvas Osirise poeg Horos suureks ja tema kohustuseks oli kurjuse kehastuse ja isa tapja surmamine. Suures võitluses Sethiga sai Horose silm vigastada, aga Seth sai veel tõsisemaid haavu kui Horos. Horose ema Isis ravis poja terveks ning Horos nägi sama hästi nagu ennemgi
luua ,,igavesest kivist" elamu ,,tema surematule ihule". [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Et elu pärast surma oleks võimalik, ei tohtinud surnukeha hävitada, sest muidu poleks hingel kuhugi tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid erilisel viisil säilitama ehk palsameerima. Surnu kõht lõigati lõhki ja siseelundid võeti ettevaatlikult välja. Keha leotati soodavees ning immutati vaikude ja õliga. Palsameeritud surnukeha nimetatakse muumiaks. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Lõpuks mähiti ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Linaste sidemete vahele pandi ka õnneamulette, mis uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne toovad. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaaraode ja kõrgemate ametnike sargad ümbritseti veel ühe kaitsekihiga, kivist sarkofaagiga
Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mis võimaldas alal hoida kogu surnukeha. Et laip muuta muumiaks, oli vaja läbida pikk protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, viimane võeti koljust välja nina kaudu, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Siis salviti see aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Kui muumia oli valmis, võis matus alata. Egiptuse matusepaigad asusid enamasti Niiluse läänekaldal ja kombekohaselt toimetati surnu sinna paadiga üle jõe. Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse
annaabi.ee 
