Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud
kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske). Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj keskpaigast kasvas hüppeliselt vene riigi osatähtsus (seotud suuresti Peterburi kasvamisega), lisaks seotud ka 18 saj teisel poolel viina tootmise ga mõisates, mis mutuus järjest olulisemaks rahaallikaks ja see turustati ka Peterburgi enamust. Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele hea sissetulekualllikas.
rahvaluulel, saagadel. arhitektuur Frangi riigis kus polnud veel müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi olid peamisteks kiviehitisteks, lossid, kloostrid ja kirikud. Neid kasutati kaa kaitseehitistena. Kirikuehituses sai valitsevaks pasiilia. Kuna kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati need lamedate lagedega, võlve ja kupleid ei tuntud. Sammaste asemel tehti tugevad neljakandilised piilerid. Kapiteel mutuus ploki taoliseks, mida kaunistas paelornament. Vahel ka loomamotiiv. küsi põhiplaani.
Kujundeid kasutataske kahtluste tekitajana, põlvkondliku eristuse tekitajana. Terve raamatu tähendusvälja keskendavad teatud sümbolid. Sümbolid – meri, mõõgad, sõda, raud, maa, tuli, noorus, mehed, tuul, kisa. Tema luuletuses – lõpp ja algus - mäe asemele on ilmunud mere sümbol. Isamaal toimuvad asjad seotakse mere erinevate olengutega. Merelt tõusev torm muudab ka maa teistsuguseks. Luuletuses –Oma saar- Tormil negatiivne tähendusväli, uputab lõik laevad jne. Millegi mutuus. Tajutav tormi haakub muutusega. Kuidas sobitub sellesse saare kujund? Meri kui midagi väga positiivset. Kogu pilt asetatakse merele. Eksistents on paigutatud merele. Maa asendamine merega. Oma saar kui rahvustunnetus ja kultuur. Suits oli paguluses. Seostada teda kõikide revolutsiooniliste kirjanduskujunditega. Tuglas andnud vihje. Armastuse otsing? „Oma saar“ hea näide sümbolismist. Pole viiteid välisele maailmale. „Noorte laul“ Noorus üheks läbivaks joones
looduskoldelised parasitoosid. monokseensed parasiidid (kr. monos -- üks + xenos -- võõras; parasiit) -- üheperemehelised nugilised. Arenemistsüklis on ainult üks peremees. Arenemine kulgeb peremeeste vahetuseta. Vt. ka parasiitide liigitelu. morfoloogiline adaptatsioon (kr. morphe -- vorm + logos -- mõiste, käsitlus; adaptatsioon). Parasiitide kehaehituse kohastumine nugieluviisile. Jagatakse regressiivseks arenguks ja progressiivseks arenguks. mutualism (ld. mutuus -- vastastikune). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Mõlemapoolselt kasulikud sümbioosi suhted liikide vahel, mis on muutunud obligatoorseteks. Mutualistlike suhetega seotud liigid ei saa teineteiseta eksisteerida. Vrd. protokooperatsioon. nakkusallikad. Nakkusallikast saavad loomad parasiitide invasiooni. Parasitooside korral eristatakse primaarseid nakkusallikaid ja sekundaarseid nakkusallikaid. nakkushaigused
on see, mil ta on õpilane (elab guru või õpetajaga koos, istub jalgade juures maas, kuulab õpetusi, omandab religioosseid teadmisi), teine faas hõlmab neid kolme elueesmärki tervikuna (selles faasis saab lapsed, abiellub, peab üleval neid, kes on teistes elufaasides). Järgmisena on ta metsaelanik ja siis nälgiv rändaskeet (toitub almustest, ootab surma). Tänapäeva Indias see päris nii pole, kuid see on traditsiooniline arusaam läbi elu kulgemisest. 500eKr 500 pKr mutuus religioon rahvalikumaks, nim eepiliseks ajastuks, tekkisid eeposed: Mahabharata, Ramayana. Arvati, et eepose kuulamine toob ka religioosset kasu. Mahabharata tekib selline kontseptsioon nagu Ahimsa ehk vägivallatus. Seal ka terve peatükk sellest, kuhu palverännakuid teha tuleks. Bhakti intiimset laadi pühendumus. Õpetustes on jumalused inimestesarnased (nt Krisnat kujutatakse teinekord muda sööva lapsena; noorukina, kes varastab rõivaid), inimestele lähedased.
koguaeg üks või mitu suurrriki oli olemas Mesopotaamia alal, kelle vahel käis siis pidev võitluis õlemvõimu pärast. Kohalkul tasandil toimisid siiski aga edasi linnad ja linnriigid. Linnriike juhtisid endiselt nõukogude koosolekud.(paljud toimisid nagu pool-vabariigid). Paljudel oli ka kohapeal linnas kuningas, kes allus siis riigi uningale. Järgnevas arengus suurriiklu sja linnriiklus oluliselt põimunud. Riikide sisemises korraludses toimus suur mutuus siiski Uri III dünastiaga vörreldes. Nimetl, 2 at esimesel poole; jäik riigi kontroll kadus- templid iseseisvusid teatavalt määral kuninga vöimust (majanduslikus mlttes), poliitiliselt jäid endiselt kuninga võimu alla. Indiviuaalmajapidamisi oli rikkamaid ja vaesemaid. Suuremad rentisid oma maid välja, misoli oluline tuluallikas. Mari linnriik- 19-18 saj ekr oli üks silmapaistavamaid riike. Sealt pärit üks paremini säilinud Mesopotaamia kuningaloss üldse.
Kuigi nad on kujutanud seda aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda arheoloogiale. Rooma oli üks latiini linnadest. Nad paiknesid Tiberi jõe ühel poolel. Rooma oli suht põhjapoolne ja strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. Cloaca, millega reovesi juhiti Tibersse. 6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. Roomlased olid 3.saj tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt Rooma linna asutamise eelugu seostati Kreeka mütoloogiaga. Trooja sõjas oli kangelane Aeneas. Pani aluse Juljuste suguvõsadele. Julus rajas mingi linna. Läks hulk aega mööda ja Rooma linna asutamislugu, mis on juba teada. Pm- sabiinide ja latiinide ühises koostöös valmis linn. See lugu ei ole hiline väljamõeldis, see lugu oli
annaabi.ee 
