visualiseerida kui arvata iga lainefrondi punkt uueks sfäärilise sekundaarlaine allikaks. Laine levimisteekonna muutus igas järgnevad alampunktis on nende sekundaarlainete summa. Vastavate lainete summa on kindlaks määratud nende suhteliste faaside ja osalainete amplituudidega, nii et summeeritud amplituudi väärtus võib varieeruda nullist kuni osalainete üksikute amplituudide summani. Sellest tulenevalt on tavaliselt difraktsiooni mustritel maksimumi ja miinimumi seeriad. Lisainfo apprendremath.info opencontent.uct.ac.za todayinsci.com dic.academic.ru Aitäh vaatamise eest
(villa- ja linatööd) ning lasti tegeleda käsitööga.3 Seto neiu pidi mehele minnes omama veimevakka ehk kirstu kingitustega peiu emale ja teistele sugulastele 4. Seega oli käsitöö vanade eestlaste elus tähtsal kohal. Ka mustrid ja tehnikad olid vanasti teistsugused. Näiteks kooti kinnastele tihedamalt küüsilist kirja ja muster kooti mustaga ning kindapõhi valgega. Enamasti oli igas talus oma kindakiri, mida kooti kõigile selle talu kinnastele. 5 Ka oli mustritel palju erinevaid tähendusi, näiteks siksak-muster tähistas truudust ja joon ümber ornamendi kaitset3. 1 Viires, A. (2001) «Kultuur ja traditsioon» Tartu: kirjastus Ilmamaa lk 339 2 Viires, A. (2004) «Vana eesti rahvaelu» Tallinn: kirjastus Ilo lk 83-88 3 Karjam, R. (2009) «Elumõnu» Pärnu: AS Pajo lk 29; 46 4 Riitsaar, R. «Seto tikand», Printon lk 13 5 Karjam, R., Summatavet, K
tuttavus? Tuvastamine seisneb semantilise mälujälje haakumises tajuliserepresentatsiooniga. Semiootilises mõttes tähendab tundmine tajutud tähistatava seostumine konkreetse ja abstraktse (kategoriseemine) tähistajaga. Kategoriseerimine- äratuntud objekti seostumine abstraktse tähistajaga. Tuttavus- objektiga varasema kokkupuute fakt episoodilisest mälust. Mis roll on lokaalsetel ja globaalsetel ajuaktiivsuse mustritel objektide identifitseerimisel? Lokaalne: · Objektide identifitseerimine toimub ventraalse haru kõrgemates alades (makaagi inferior temporal, inimesel ilmselt lateral occipital) · Nende piirkonade rakud on teatud piirides vaatenurgast sõltumatult tundlikud sarnastele objektidele · Mida tundlikum on rakk kindlale objektile, seda madalam on tema invariantsuse- tolerants ja vastupidi
Ameerika sotsioloog Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior. 8 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture. Kultuur koosneb kõikidest ideedest, mis seostuvad inimestega, mida on
küsimus. Kesk-ja Ida-Euroopas demograafiliste üleminekute ajastus ja amplituud on erinevad. Enne 1989 oli inimestel rohkem muresid selle üle, et leida koht, kus ehitada üles majapidamine, samas kui vabaabielus olemine oli peaaegu võimatu. Peale 1989 paljud uued probleemid tõstatusid, nad mõjutasid demograafilist käitumist ning omakorda tegid võimalikuks uued käitumuslikud valikud. Seega demograafilistel mustritel on rohkelt erinevusi. Aga see kõik on ühiste teemade variatsioon: suured muutused sündimuses, peremudeli ümbernimetamine, suremuse paranemine, immigratsiooniriigid... See on meie suutmatus selgitada neid muutusi mitte üksnes kui ajutisi häireid, mis veenab autorit kirjeldada neid kui teist demograafilist üleminekut. 12
olen puutunud, seega toon nendest kümnetest ära ainult ühe.) M.Foucault (1972) diskursus on sotsiaalne praktika, mille käigus luuakse objekt, millest räägitakse. Diskursuse neli tähendust sõltuvalt rõhuasetusest - Rõhuasetus keelel, mida kasutatakse keel kui diskursuse loomise materjal. - kasutamise protsessil (interaktsioon, dialoog, vestlus) kuidas materjali kasutatakse, - protsessi tulemusel tekkinud mustritel (väljendid, metafoorid) konstrueerimisprotsessi tulem keeles, - sotsiaalsetel nähtustel, keele kaudu konstrueeritud sotsiaalsed objektid. 1) Rõhuasetus keelel: Keel kui süsteemi kasutus, milles ilmnev varieeruvus vastavalt situatsioonidele, keskkonnale ja kasutajatele. Keel kui süsteem, kõne kui kõnetegevuses kasutatav keel, seega vastavalt märksõnad fikseeritud ja pidevalt muutlik
perioodid, millest väljapool ei ole õppimine võimalik. Neist osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg, osal aga suguküpsuse saabumise eelne aeg, osal (nt metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid • osal liikidel (nt kanaarilinnul) säilib õppimisvõime kogu elu jooksul. Kokkuvõttes – linnulaulu väljakujunemine toimub liigiti väga mitmekesiste reeglite järgi, puuduvad universaalsed lihtsad reeglid. Oma roll on siin mängida nii kaasasündinud mustritel kui ka õppimisel. Kiskjate ja saagi äratundmise areng - Kõik loomad peavad ellujäämiseks suutma eristada söödavaid objekte mürgistest/mittesöödavaist ning kiskjaid ohututest olenditest. See on lihtne, kui loom on spetsialiseerunud ühele või mõnele toidutüübile ja/või kui elukeskkonnas on vähe erinevaid kiskjaid; keerulisem, kui loom toitub paljudest eri tüüpi toiduobjektidest ja/või kui keskkonnas on palju erinevaid vaenlasi. Liigiti on kiskjate ja saagi äratundmises
ja eksisteerib kui põlvkondadevahelise edasikandumiste tulemus. 1) rõhuasetus kultuuril kui produktil v artefaktil Ameerika sotsioloog 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 9 Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior. Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib. Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born. 2) rõhuasetus ideedel Ameerika etnoloog Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture. Kultuur koosneb kõigist ideedest, mis seostuvad inimestega, mida on kellelegi
annaabi.ee 
